Friday, December 21, 2012

21. detsember

Tänane päev oli väga väsitav. 12 tundi tööd.
Hommikul viisin suurema poisi kooli. Pidin talle ka 5 minutiga lõuna valmis küpsetama, sest ema ei teadnud et poiss täna pika päeva koolis peab olema.
Tulin koju tagasi, sättisin ennast valmis ja läksime kahe autoga tagasi kooli juurde. Suuremal poisil oli koolis jõulukontsert. Hostema sõbranna ja tema mees tulid ka seda vaatama. Pärast viite laulu mindi klassidesse ja seal oli väike hommikusnäkk - Dunkini sõõrikud. Vanemad lasid oma sõpradega vaikselt varvast ja jätsid mind poistega sinna. Väike poiss suutis endale kakao peale valada =)
Hostema avastas koolis olles, et unustas abiõpetajatele kingitused osta. Hostisa andis mulle raha ja pidingi siis poodi kinkekaarte ostma minema.
Koju jõudes (10:30) panin väiksema poisi magama, sest ta tundus vanematele väga väsinud. Tegin ise ka lõunauinaku.
Kella kahest käisin koolis kingitusi viimas ja väiksema poisiga raamatukogus.
Poisid olid väga sõnakuulelikud ja kohe lust oli nendega ujumas käija.
Kui kõik ülejäänud koju tulid, läksid nad kohe välja tagasi. Nimelt täna oli meil jõulude tähistamine. Selleks toodi koju Jaapani toitu. Terve hunnik =)
Polegi seda varem proovinud aga päris hea oli.
Sellel ajal kui lapsed enne õhtusööki telekat vaatsid pakkisin oma kohvri ära ja tuleb välja, et ruumi on veel ülegi. Nüüd jääb üle vaid magama minna ja homme kella ühest ongi juba lennujaama poole minek =)

Thursday, December 20, 2012

20. detsember

Hommikul pidin jälle poistele näitama, et hakkan ära minema, et nad endale kingad jalga paneks. Ma polegi kordagi näinud, et tüübid kahe minutiga endale jalanõud ja õueriided selga panevad. Isegi sõrmikud toppisid kätte ära, millega neid tavaliselt abistama pean.
Poisid kooli viidud. Tulime Linn´iga mõneks ajaks minu juurde. Pidin ootama kuni mu pesu kuivatis valmis saab. Ajasin endale hommikul pool tassi kohvi peale, seega pidin püksid ruttu ära pesema.
Täna on küll neljapäev aga kuna õhtul tulevad meile hostema sõbrad Prantsusmaalt külla, siis tuli koristajaeit täna meile koristama. See kord pidi minu tuba ka koristama, sest need külalised tulevad minu lahkumisel siia tuppa elama. Koristaja tegi mulle märkuse, et laste mänguasjad on igal pool laiali ja tema ei saa koristada. Korjasin need siis ruttu kokku. Käisime Linn´iga toidupoes ja koju tagasi tulles pakkisin ainult kotid lahti ja kimasime White Plains´i poole. Mõlemal oli eesmärgiks viimased jõuluostud sooritada. Mul see õnnestus.
Kella üheks olime juba läbi nagu Läti rahad ja peale lõunasööki üliheas pizza kohas, käisime kiirelt läbi Cheesecake Factory´st. Lubasime endale viimased koogid sellel aastal. Kusjuures ma jooksime parklast restorani ja tagasi, sest kui pargid pikemalt kui 15 minutit, siis maksad 3$. Esimesed 15 minta aga ainult 1 $. Kassasse jõudes ütlesin küvasti: "jess" ja selle peale hakkas kassapidaja naerma ja soovis häid pühi.
Sõime oma koogid Linn´i juures ja lebotasime tund aega enne poistele järgi minemist.
Mina läksin oma poistega parki mängima. Väiksemal külmusid käed nii ära, et ta ainult röökis. Panin ta autos eesistmele puhurite juurde istuma. Nad olid oma kindad kuhugi ära kaotanud.
Kui hostema koju tuli, tegi ta õhtusöögi valmis ja läks oma sõbrannale rongile vastu. Mina sõin poistega õhtust. Ülejäänud ühtu pakkisin kingitusi ja kohvrit ning vestlesin oma üllatuskülalisega - Hannaga =)

Wednesday, December 19, 2012

19. detsember

Poistega läks täna kõik libedalt. Polnud mingeid probleeme, kui nüüd välja arvata see et nad ei tahtnud hommikul jalanõuseid jalga panna. Läksin juba keldrisse ära, kui nemad karjudes järgi jooksid ja vudinal oma jalanõud jalga panid. 
Pausi ajal istusin alguses kodus ja poole kaheteistkümnest läksime Linn´i ja Hannaga lõunat sööma. Seekord jälle mingi Aasia söögikoht. Super odav. 
Käisime natukeseks ka Hannal külas ja sõime magustoitu =)
Mõlemad poisid tõid täna oma piparkoogimehikesed koju. Nad tegid need koolis. Tüüpilised Ameerika piparkoogid: M&M´sid, vahukommid ja kummikommid katteks:

Läksin poistega koos hostemale rongile vastu, sest tahtsin veel viimast korda sellel aastal linna minna ja jõuludekoratsioone pildistada. Siin on poodide vaateakende kaunistamine mingi ilge teema. Igatahes jõudis linnast just tagasi, kell on natuke enne kahteteist ja siin on ülevaade sellest mida nägin: (Üldse idee selleks sain oma New Yorgi kursuselt, kus meile anti isegi kaart suuremate poodide ja nende vaateakenda asukohtadest)
New York Public Library

Lord & Taylor

Kõik nukud liikusid ka


Macy´s

 Peaksin ütlema et olin selle pole vaateakendes küll pettunud. See on üks enimkäidavaid poode NYC´s


Bloomingdale´s
Kõik oli väga igav. Ilus oli ainult poe seintel rippuv kuldne tulestik

Vaade Park Avenuel

Barney´s
Pidi mingi ilge Disney elektroonika teema olema aga tegelikult olid akendel vaid multikaid mängivad telekad

Vaade 5th Avenuele Central Park´i poolt

Apple´i pood

Hotelli aken 

Vaade 59th Street´ile

Bergdorf Goodman
Kindlasti minu lemmik. Selle poe juurde jõudes olin juba vaateakendes pettunud aga need aknad muutsid kõik. Kusjuures selle maja katus järgmisel pildil on tehtud kommidest.





Keset ristmikku rippuv Tiffany kristall-täht

Louis Vuitton

Tiffany
Need olid väga armsad kompositsioonid


Ei teagi täpselt mis poega tegu


Sellest kiriku uksest tahtsin juba millalgi varem pilti teha. Näeb välja nagu suur panga-seifi uks

Saks
Kõige rohkem ettevalmistanud pood. Mannekeenid ja liikuvad nukud. Erinevad valgus ja peegli mängud ning selle poe seinal toimus ja juba varem postitatud valgusshow.




Vaade Rockefeller Center´i kuusele Saks´i eest

Mingi suvalise poe vaateaken

Tuesday, December 18, 2012

18. detsember

Täna viisime väiksema poisi kooli õpetajatele jõulukingitused. Kolmele õpetajale 50$´lised kinkekaardid. Päris väärtuslik kingitus minu arust. Ema ise ka vangutas selle peale pead aga kuna vanemad omavahel kokkuleppele ei jõua, siis peavad kõik vanemad eraldi kingitused tegema.
Suurema poisi kooli juures leidisn juhuse teha pilti ühest põder-autost:
 Selliseid vurab siin igal pool ringi.

Vanemal poisil täna jälle lühike päev. Tulime koju lõunat sööma ja siis kohe jalgpalli trenni. Seekord jätsin poisi trenni tegema ja läksin ise uurisin natuke ümberkatset kaubandust. Jalkatrenn on nüüdseks siseruumides ja treeningsaal asub kohe Bronx´i külje all.
Koju tulles hakkasime piparkookide tegemiseks ette valmistama. Tegime kapile ruumi ning segasime glasuurid valmis. Kohe kui väiksemal poisil koolis järel käisime, hakkasime piparkooke vorpima:





Poistel oli kannatust vaid kahe pannitäie tegemiseks. Seega panin nemad oma jacuzyt tegema ja läksin ise kööki piparkooke küpsetama/glasuurima. Glasuurid olid jube vedelad, seetõttu ei saanud mingit erilist kunsti teha ja tegelikult poleks nii palju kannatustki olnud.
Pean ära mainima, et esimes korra kohta tuli mul piparkoogi tainas ikka väga hästi välja. Maitses nagu vanaema tehtud piparkook =) ja seda ta pidigi tegema, sest retsept on vanaema varamust.
Kuna hostema unustas oma telefoni koju, siis ei teadnud mida ühtusöögiks või kas üldse ette valmistada. Viskasin lihapallid ahju ja hakkasin friikartuleid vorpima. Selleks ajaks kui hostema koju jõudis oli ühtusöök juba valmis. Tema küsis minu käest, kas see on OK kui tema läheb kohe otse Costco´sse ja mina jään poistega koju. Mis mul ikka üle jäi, kui nõustuda.
Mängisin peale ühtusööki poistega UNO kaarte ja panin nad ilusti tuttu. Nad on vahel ikka siuksed nupsikud.
Aga jah, ilmselgelt on hostema võtnud eesmärgiks mind sellel nädalal laibastada, sest olen juba vääga palju töötanud ja reedel ootab ka ees täispikk päev. Huh. Kes küll selle laiba Tallinna lennujaamst minema lohistab?

Monday, December 17, 2012

17. detsember

Poisid olid hommikul väga väsinud. Üldse ei tahtnud üles ärgata. Panin neile alles riideid selga kui hostema juba oma magamistoast välja astus ja küsis, et mis värk on. Kuna tema oli juba valmis. tavaliselt sööme sellel ajal juba hommikust või õigemini oleme juba söönud.
Kuigi tavalist oleks ma poiste peale juba ammu vihastanud, sest nad ainult mängisid lolli ja ei tahtnud teha mis vaja, siis täna suutsin täiesti rahulikuks jääda. Tunudb, et vahet pole mis sellel nädalal juhtub, sest juba viie päeva pärast istun lennukis ja olen teel TEIE juurde =)
Peale poiste kooli viimist käisin hostema eest toidupoes. Pühapäeva ühtul koju jõudes tundus küll nagu nad oleks nädalavehtusel poes käinud aga täna hommikul külmkappi avades valitses seal tühjus.
Kui suuremale poisile kooli järgi läksin, avastasin et kooli tagumine värav on tabalukuga kinni pandud. Pidin ruttu autoga tiiru ümber koolimaja tegema, et poisile õigeks ajaks järgi jõuda. Hiljem kuulsin mõnede emade käest, et väravad on ilmselt lukku pandud ettevaatusabinõudena. Nimelt see koolitulistamine Connecticutis on minu kodusle päris lähedal, umbes tunni aja kaugusel.
Koju jõudes sõime lõunat ja tegime koolitööd. Mina triikisin pesu ja poiss koristas toa ära, et peale vannitamist õhtul koristama ei peaks. Poole kahest läksime raamatukokku. Poisile meeldib seal iPad´is mängida. Igal nädalal on seal hullu kollektsionääri mänguasjakogu. Seekord oli kellgi kummipardid:

Kolmest läksime pisemal kooli järgi ja sealt edasi Tae Kwon Do´sse. Kui vanemal poisil trenn oli hakkas väiksem vaikselt ära keerama. Esmaspäeval on nad alati nädalavahetusest nii väsinud ja neil on raske ühe koha peal istuda ning passida.
Koju jõudes tegime kiirelt vannitamise ja panin poisid teleka ette istuma.
Täna lõunasöögi ajal vanem poiss ei söönud oma pastaroas liha. Vabanduseks ütles, et talle ei meeldi kui liha verine on (tegelikult oli tomatipastaga). Ma siis rääkisin talle, et jõuludel sööme meie Eestis verivorsti ja selle peale ütles tema: "It´s so disgusting. Don´t even talk about this." Õhtusöögi ajal rääkis ta nedest vorstidest oma emale.
Kui poisid magama pandud, läks hostema oma viimased jõulushopinguid tegema. Mina vaatasin (vist teist korda siin olles suurt telekat kasutades) Gossip Girl´i kõige viimast episoodi.
Leidisn ka juhuse meie kuusest pilti tegemiseks: (õnneks pole mingi ülepingutatud American kuusepuu)

16. detsember

Ärkasin poiste kisamise tõttu natuke enne üheksat. Terve hommiku istusin arvutiga voodis. Kella ühest hakkasin uurima, kas mu asjad ikka kohvrisse ära mahuvad või on vaja midagi Reelika kohvrisse viia.
Kuna leidsin eile oma rahakotist ühe kasutamata rongipileti Stamfordi, mis aegub 31.12, siis otsustasin minna Reelikale veel viimast korda sellel aastal külla.
Kõndisin läbi vihma rongijaama poole ja pidin oma truu kaaslase ära viskama (vihmavari, mis on mind hästi teeninud juba 15 aastat läks nüüd tuulega pahupidi).
Ostisn teepeale Subway võiku ja olingi 14:15 rongi peal.
Aitasin Reelikal pretzel´seid kaunistada. Ta tahab need Eestisse oma perele kingituseks viia. Aega võttis aga asja sai ning kahe ja poole tunni möödudes olid kõik šokolaadi sisse mässitud ja ära kaunistatud:


Šokolaadi jääkidest tehtud võiku:

Sõin õhtust koos Reelika perega ja enne rongile minekust käisime natuke Targetis. Koju jõudsin natuke peale ühtteist =)

Saturday, December 15, 2012

15. detsember

Hommikul ärkasin natuke peale kaheksat poiste kisamise peale. Ime et ma nii kauagi vastu pidasin, sest ema jutu järgi olid nad juba seitsmest üleval.
Chillisin natuke arvutis ja Skype´sin empsiga (üle pika aja). Kella üheksast pidi minu tööpäev hakkama. Mõlemad vanemad läksid jälle majast välja. Isa läks linna tööle ja ema shoppama.
Poistega harjutasime natuke kirjutamist, tegime vanni ja mängisime vurridega. Paar päeva tagasi avastas suurem poiss, et tema papist roboti suuri plastikust kruve saab vurridega kasutada. Nüüd oli mitu tundi vaja nendega lahingut pidada. Pole mõtet küsidagi, miks see talle nii põnev tundus.
Kaheteist ajal hakkasin poistele ja endale lõunat valmistama ning kohe kui hostema koju jõudis hakkasime linna minekuks valmistuma. Kahjuks tuli takso meile liiga hilja järgi ja seega jäime oma rongist maha. Pisime uut 30 minta ootama aga õnneks oli mul nüüd aega koha pealy pilet otsa, mitte rongist topelt hinna eest.
Rongis ma magasin, sest ilmselt on mul juba kolmendat päeva väike palavik. Poisid magasid ka. Neid oli päris raske Grand Centralisse jõudes üles ajada.
Sõitsime kahe metrooga Lincoln Center´isse Big Apple Circus´t vaatama. Hostema tegi mulle pileti välja. Ma polnud küll eriti vaimustuses sellest üritusest aga peale tsirkust võin küll öelda, et olen rahul, et ikka kaasa tahtsin minna. Lõpuks nägin ka pileti hinda, mis oli 75$. Päris palju. Oma raha eest poleks küll vaatama läinud.
Päris paljud etteasted olid sellised, et raske uskuda, et inimene midagi sellist teha suudab. Eriti need kondiväänajad. unustasin veel mainida, et hostisa liitus meiega tsirkuses.
Edasi jalutasime Rockefeller Center´i juurde jõulukuuske vaatama. Isegi poisid said 20 bloki läbimisega edukalt hakkama. Jalutasime vist 66´lt tänavalt 47´le tänavale. Aga see rahvamass oli ulme. Linnas on nii palju rahvast, et pidime ennast lihtsalt massist läbi pressima. Kui kuusk nähtud asusime tagasi põhja poole kõndima. Tee peal nägime ühe maja peal aega jooksmas ja jäime sinna ootama. 5 minuti möödudes nägime 30 sekundilist valgusshowd maja seinal.
Hostisa tuli hullumeelsele mõttele võtta jalgrattataksod. Kuna meid oli 5, siis võtsime 2 taksot. Need juhid olid puhtsa segased. Pitsitasid igast väiksest pilusti läbi ja sõitsid autodele vääga lähedal. Kui autopraklasse jõudsime saime teada palju siuke asi maksab: 43$ aga mitte kõik kokku vaid üks inimene. Isegi hostvaneamd olid natuke shokis. Aga sõit oli lõbus. Hostema kartis kogu aeg =)
Sõitsime minu "lemmik" neighborhood ´i Manhattanil: Harlem´isse. Läksime mingisse väga tuntud vanaaegsesse Itaalia söögikohta. Kell oli juba palju ja olime kõik väga näljased. Poisid ja hostema sõid pizzat, hostisa pastat ja mina ravioole. Päris hea oli aga oleks paremat lootnud.
Nägime restorani sõites midagi imelikku: erariietes politseinikke, kes sõitsid ringi taksoga, millel olid vilkurid.

Ma olengi unustanud mainida, et siin ei ehi inimesed mitte ainult oma maju vaid ka autosid. Tavaline on vaatepilt, kui autol on jõulupärg nina peal või Rudolfi punanina ja põhjapõdra sarved auto küljes.

Tsirkus


Kusjuures see pidi väga vanamoeline tsirkus olema

Lincoln Center

Mina ja jõulukuusk =) (kohustuslik pilt)


Valgusshow




Pakitud maja

Väike tõestus, et ma ikka käisin velotaksoga sõitmas