29. november

Täna tegime Linn´iga jõulushopingut. Terve paus kulus selleks ja läksin otse poistele järgi =)
Ostisn enda kaamerale lõpuks ka koti, mis näeb küll väga totakas välja aga ajab asja ära.
Käisime hiina restos jälle lõunat söömas aga seekord ei puginud ennast nii täis kui tavaliselt.
Õhtul oli meil au pair meeting kohas nimega Panera Bread. Kihutasin Linn´iga kodust minema kohe kui hostema siia jõudis. Jõudsime natuke White Plains´i kaubaduskeksuses ringi vaadata. Esimest korda ostsin endale midagi Victoria Secret´ist. Varem olen ennast hinna tõttu ikka tagasi hoidnud.
Lõppkokkuvõttes võib öelda, et edukas päev oli aga vajab kindlasti järge :)

28. november

Juba mitu nädalat tagasi leppisime emaga kokku, et poistele enam hommikuti piima juua ei anna. Mina siis ikka räägin väiksemale hommikul, et piima joome peale hommikusööki aga poiss hakkas nutma. Selle peale tuli ema oma toast välja ja ütles, et ei taha et poiss hommikuti nutaks. Seega palun anna talle natuke piima. Mis siis ikka. Poisile jälle piimapudel pihku. Uskumatu. Olin emas pettunud.
Õhtusöögi ajal leppisime kokku, et kui poisid hommikul piima küsivad siis annan neile natuke aga kui ei küsi siis ei saa nad midagi. Eelmised 2 päeva pole nad midagi hommikuti küsinud.
Täna oli mul New Yorgi kursus. Esimesed grupid tegid oma ettekandeid. Tundub, et keegi sellega väga ei pinguta. Ma olen enda osa peale küll palju aega kulutanud. Minu grupi ülesandeks on tutvustada teistele Staten Islandit. Ma pean rääkima ajaloost ja muuseumitest.
Meile tutvustati Muuseumi miili ja näidati kus asuvad suuremate poodide joulude vaateaknad. Need pidid New Yorgis uskumatud olema. Vast leian isegi pühapäeval aega need isiklikult üle vaadata =)
Koju tulles oli aega ainult lõunat süüa ja natuke arvutis sirvida ning juba oligi aeg poistele järgi minna.
Suuremal oli täna prantsuse keele tund ja väiksemaga pidin kirjutamist õppima. Tüüp oli nii väsinud ja ma hoopis mängisin temaga midagi. Hiljem kiitis ema mu otsuse heaks: kui ta on ikka väsinud siis võite jah muud teha sest kirjutamiseks on ta natuke liiga noor. No ega ma ise küll selle peale ei tulnud et talle kirjutamist õpetada. See oli ikaa hostema soov varem. Nüüd muudab oma arvamust siin iga päev.
Peale poiste vanniskäiki mõtlesin, et nüüd on aega rahulikult pesu triikida aga siis helistas hostema, et jääb hiljaks ja kas ma saaksin õhtusööki teha.
Tegin friikaid, ahjukana, kananagitsaid ja salatit. Ma panin toorsalati sisse õuna ka, sest mulle nii meeldib. Hostema küsis: Kas panid jälle salati sisse õuna? Hi-hii. Panin, panin.

27. november

Täna oli väike poiss kohe väga sõnakuulmatu. Hommikul ei söönud oma hommikust ja jalanõude jalga panekule kulus 10 minta.
Oma pausi ajal jäin kogemata magama ja ärkasin üles 11:28 ning 11:30 pidin hakkama suuremale poisile kooli järgi sõitma. Vedas mul.
Terve ülejäänud päeva lasin neil vabalt mängida ja tegime natuke paberist meisterdamist. Enne teleka vaatamist ka pikk vanniskäik.
Nüüd valmistab hostema köögis õhtusööki ja varsti saabki juba süüa.
Õhtul lähen jälle Linn´ile külla =)

26. november

RUTIIN
Ilmselt poisid olid täna kuidagi väsinud eilsest ja seega käitusid väga viisakalt terve päeva. Ise küll imestasin.
Halloweeni ajal tõi suurem poiss koju ühe värvitud kõrvitsa ja täna avastasime, et oravad on seda sööma asunud. Tegin siis kohe neist varastest ka pilti. Kusjuures olen ennegi maininud, et siin palju oravaid aga minu eelmise kaamerag polnud mõtet üritada neist pilti teha =)

Pühapäeval rääkis hostisa, et suurem poiss oli talle hommikul öelnud, et ei taha et mina nendega mägedesse kaasa tuleksin. Isa küsis siis, et miks ja poiss vastas: Kärt laseb meil alati oma taldriku tühjaks süüa. Kui ise seda lugu rääkis, siis kõik naersid kõht kõveras :)

Õhtul käisin Linn´i juures chillimas. Tal on hostema kodus ära ja poiss juba magas. Tegelsime netishopinguga ja sõime jäätist. Proovisin ka uut special Pepsit X-Factory maitsega =)

25. november

Eile lõunasöögi ajal küsis hostisa mult kas oleks huvitatud mingit mägede vahel asuvat järve vaatama minemast. Näitas siis mulle ruttu google´st pilte ja kuna mul mingeid paremaid plaane polnud, siis andisn oma nõusoleku ja ei kahetse seda raasugi. Vaimustav koht. Super vaade ja mõnus äraolemine.

Hommik algas ikka sellega, et hostema venitas meie ärasõidu aega poolt tundi edasi. Kõik peale tema olid kell 9 valmis nagu kokku leppisime. 

Sõit sihtkohta kestis 2 tundi. Eelnevalt oli hostisa meie tuleku ära registeerinud ja peale väravate läbimise pidime sõitma mööda kitsast mägiteed hotelli poole. Koha nimi oli: HOMONK.

Tegemist on pere ettevõttega, mis juba üle saja aasta seal tegutsenud. Hotell asub järve kõrval kõrgel mägedes. Kohe autost välja minnes saime šoki, sest nii kül oli. Kuskil 0 kraadi ringis.

Jalutasime natuke ringi ja siis läksime lõunat sööma. Õnneks oli tegemist Rootsi lauaga ning lõpuks ometi sain sealiha süüa. Jube hea oli. Esimest korda proovisin limonaadi, mida pidevalt filmides näinud olen, et ameeriklased ise kodus teevad. Päris hea aga jube hapu oli. 

Peale lõunasööki istusime natuke ja lasime diivanitel leiba luusse ning siis asusime mäe tippu matkama. Hostema arvates oli liiga külm ja tema jäi hotelli lounge´i raamatut lugema. Meie ülejäänud käisime ikka tippus ära. Sealt pidavat hea ilma korral 6 osariiki nägema: New York, New Jersey, Connecticut, Pennsylvania, Massachusetts ja Vermont. Vaade mägedele ja loodusele oli super. Kahju ainult, et värvilised lehed juba maha kukkunud on.

Koju jõudsime kella 5 ajal. Õpetasin hostemale kuidas pizzataigent teha ja sõime kamina ees õhtust. 

Hiljem käisin pere jaoks toidupoes ning Linn´i ja tema sõbrannaga Dunkinis kohvi joomas.

Hotell:

Vaade hotelli eest:

Hotelli koridor:

Taustal mägijärv:

Vaated restorani aknast:

Teel mäe tippu: (mõnusaid väiksed istumiskohad üle kalju ääre)

Vaade hotellile ja järvele:

Mäe tipus asuv vaatetorn/majakas:

Nüüd siis juba mäe tipus:

Pole õrna aimugi, miks mäe tipus selline tiigike oli:

Vaated torni tipust:

Torni jalamilt:

Teel tagasi alla:

Kogu hotell oli kujundatud nagu kellegi kodu. Siin üks suvaline tuba mille uks avatud oli:

 Kahjuks ei tea mis silla nimi oli, aga sellest me üle sõitsime (üle Hudson´i jõe)

Hostvanemad on selles hotellis vist mitmeid nädalavahetusi veetnud ja poistega käivad nad seal paar korda aastas brunch´i söömas nagu tänagi. Ma olen nii rõõmus selle üle, et nad mind sinna kaasa võtsid =)

24. november

Eile õhtul rääkisim emaga, et jagame nädalavehtuse hommikud ära: mina vaatan poisse laupäeval ja tema pühapäeval.
Äratus oli mul kell 7 aga kuna poisid veel üleval polnud, siis magasin rahulikult edasi, Kuulsin kuidas isa majast välja jooksis. Tal oli täna mingi eksam töö juures, milleks ta viimased 3 päeva/ööd õppinud on.
Natuke enne kaheksat kuulsin, et väiksem poiss kõnnib majas ringi, Kutsusin ta oma tuppa aga tema oli kuidagi väga tagasihoidlik ja ei julgend isegi uksest sisse tulla. Tavaliselt ta küll selline pole.
Tegin talle termostassi sooja piima ja tegutsesime natuke elutoas. See väiksem poiss on nii valju rääkimisega, et kui tema korra juba suu lahti teeb ärkavad kõik majas üles. Ma siis rääkisin talle, et ma ei kuule teda kui ta nii kõvasti räägib ja et ma kuulen teda kui ta sositab. See õnnestus meil terveks tunniks, kuni suurem poiss üles ärkas. Tegin hommikusöögiks pannkooke ja munaputru kalkunisingiga. Ema ootas ka selle valmimist nagu väike laps. Imelik, et eestis polnud ma kõige suurem hommikusöögi sõber aga nüüd olen ainus, kes üldse hommikul süüa teeb ja ilma selleta päeva alustada ei suuda.
Peale hommikusööki läks ema Costco´sse süüa ostma ja meie poistega parki. Suurem võttis rula ja väiksem ratta. Kuradi kül oli. 5 kraadi sooja aga jube tugev tuul. Kahe tunni pärast tulime tagasi ja just kui olin avastanud et ema pole veel kodus (kes pidi meile lõunasööki tooma) astus isa uksest sisse. Ta viis meid Smashburgers´isse sööma. Parim burger mida siin olles söönud olen.
Isa viskas mind koju tagasi ja ise läks poistega raamatukokku. Ma asusin oma kaamera kasutusjuhendit lugema, et ikka kõigega kursis olla =)
Peale õhtusööki üritasin oma koolitööd teha aga see nädal on liiga väsitav olnud. Palju ringi tõmblemist ja niisama lebotamist pole väga olnud. Isegi linnas käisin sellel nädalal üllatavalt 3 korda.
Lõunasöögi ajal küsis hostisa mu homsete plaanide kohta ja kui mainisin, et midagi kindlat pole siis näitas mulle ruttu Google´st mingi mägijärve pilte ja küsis kas tahaksin sinna minna. Ehk siis homme lähme terve perega road tripile. :)

Avastasin, et uuel kaameral on fisheye võimalus

Ja super hea zoom: see pink asub ülemisel pildil mere ääres oleva kahe väiksema puu vahel

Kuidas ma armastan neid fortunecookies´id. Geniaalsused:

23. november

Täna oli positel koolist vaba päev (jälle). Läksime Linn´i ja tema poisiga Central Parki kõrval asuvasse American Natural Hitsory Museumisse. Selleks parkisin auto meie linna rongijaama, kus Tänupühade tõttu oli tasuta parkimine. Võtsime rongi Grand Centralisse ja sealt kolm erinevat metroorongi ja olimegi oma sihtkohas. Peaks mainima, et saime üllatavalt hästi hakkama poistega metroos.
Enne muuseumisse minekut sõime natuke ja nii algaski meie 4 tunnine muuseumi külastus. Kõige põnevam väljapanek poiste jaoks oli puust naise kuju, kellel olid paljad tissid. See tegi neile ilgelt nalja terve päeva.
Üldiselt oli muuseumis erinevate kontinentide loomatiku topised ja erinevate rasside arengulood. Muidugi ka dinosaurused.
Seekord otsustasime lõunasöögi kohapealt osta, mitte kaasa tassida nagu alati. Järjekorrad olid pikad ja istekoha leidmisega oli ka probleeme. Muuseumi alumine korrus oli restorani jaoks mõeldud. Lõpuks võitlesin meile kätte friikad, kananagitsad ja burgeri. Poisid polnud üldse isukad ja me pidime Linn´iga ilgelt pingutama ja neid sundima.
Tagasi tulek oli natuke keerukam, sest poisid olid väsinud ja ei tahtnud enam süna kuulata. Lõppkokkuvõttes saime hästi hakkama, sest kõik jõudsid elusalt ja tervelt tagasi koju =)
Kahjuks polnud mul võimalut väga pilte teha ja seega lisan Linn´i tehtud pildid hiljem oma blogisse.

Siin ainult muuseumi sissepääs:

Eile öösel käisin Black Friday soodusmüügil. Täielik hullumaja. Seisime Linn´iga tund ja pool õues järjekorras ja lisaks 40 minta kassajärjekorras. CRAZY PEOPLE.
Aga lõpuks osutus väljasõit edukaks, sest sain endale kaamera ja mälukaardi :)

22. november ehk Thanksgiving

Kuna täna olid Tänupühad, siis sain mina vaba päeva. Kõik soovitasid linna paraadi vaatama minna aga mina polnud sellest üritusest varem midagi kuulnud. Läksime Vanessaga (pransuse au pair) hommikul rongiga linna. Ma olin kuulnud küll, et pead kohal olema juba hiljemalt kell 7, et head kohta saada aga ma küll ei viitsind seal nii kaua külmetada. Paraad ise algas kell 9. Meie jõudsime linna natuke peale üheksat aga kuna paraad algas vist 77 tänaval ja Grand Central asub 42, siis ei näinud me ajastuses mingit probleemi. Kuni selgus, et kõik tänavad 5´st kuni 7´nda Avenüüni on blokeertud ja politsei teatas, et kes enne üheksat sees see sees ja kes välja see väljas. Paraad oli mööda 6´ndat avenüüd. 

Vanessa aga tuli mõttele, et kuna nad lasevad taksodel blokaadide vahelt sisse sõita siis võiksime ju takso võtta ja ühe tänava vahe sõita. Mõeldud tehtud ning ainult nelja dollari eest olimegi piirides sees ja valmis paraadi vaatama. Loomulikult olid parimad kohad juba võetud aga midagi nägime ikka. Ahjaa paraad ise koosnes orkestritest, autodest ja nägi välja nagu meie laulupeo paraad. Pluss suured õhupallid, mis olid ainukesed meile nähtavad paraadiosad:

Natuke turistikaid ka:

Times Sqaure

Ennenägematu vaatepilt, kus terve avenüü on autodest tühi

Suht kül päev oli ja rahvast oli ikka metsikult palju. Käisime Starbucksis kohvi joomas ja tegelikult pidin terve päeva linnas olema ja oma pere ootama. Aga siin oli LIIGA PALJU rahvast. Täielik hullumaja. Kõik poed olid kinni ja ainult mõned söögikohad avatud. Ma pole kunagi Grand Centralis nii palju rahvast näinud, et pole üldse võimalik liikuda ning rongile saamiseks on juba peroonile pääsemisel järjekord. hullumeelne.
Otsustasin paariks tunniks koju tagasi tulla ja natuke puhata. Ollen tund aega kodus olnud paljus hostema mult teenet: minna poodi ja paar asja osta. Ilgelt viitsisin minnna. Aga ära käisin.
Peale nelja hakkasime perega taas Manhattani poole vurama. Seekord siis autoga. Läksime nende tuttavate juurde Tänupühade õhtusöögile. Nad elavada Central Parki kõrval, kus avaneb ilus vaade linnale ja pargile. Kokku oli 8 täiskasvanud ja 5 last+beebi. Sõime, jõime ja rääkisime prantuse keeles. Lõpuks hakkas väga ära tüütama et ma mitte midagi aru ei saanud. Algul oli meiega ka üks ameeriklane, kes rääkis inglise keeles aga temaga räägiti ikka prantusese keeles, sest tema naine on prantslane. Mina lihrsalt nautisin 3 tundi vaadet.
Sõime kalkunit, kartulipüreed, ubasid, sweetpotatoe´sid (mingi magus kartul) ja kooke, mis minu hostema pagarikojast ostis. Jõime šampust, veini ja lõpuks toodi ka konjak välja.

Koogivalik: (õuna-, kreeka pähkli-, kõrvitsa- ja marjakook)

Igaüks lõikas oma käe paberist välja ja kirjutas sinna 5 asja, mille eest tänulik on ning lõpuks moodustati neist seinale kalkun. See keskel asuv junnike on kalkuni pea =)

Laud enne sööma asumist. Kahjuks tervest kalkunist pilti pole, sest see lõigati juba köögis lahti:

Vaade nende rõdult:

Koju jõudsime poole kümne ringis.
Täna öösel algab soodusmüük nimega Black Friday. Kell on 23:30 ja ma lähen nüüd poodi ja üritan endale kaamerat osta :)