25. november

Eile lõunasöögi ajal küsis hostisa mult kas oleks huvitatud mingit mägede vahel asuvat järve vaatama minemast. Näitas siis mulle ruttu google´st pilte ja kuna mul mingeid paremaid plaane polnud, siis andisn oma nõusoleku ja ei kahetse seda raasugi. Vaimustav koht. Super vaade ja mõnus äraolemine.

Hommik algas ikka sellega, et hostema venitas meie ärasõidu aega poolt tundi edasi. Kõik peale tema olid kell 9 valmis nagu kokku leppisime. 

Sõit sihtkohta kestis 2 tundi. Eelnevalt oli hostisa meie tuleku ära registeerinud ja peale väravate läbimise pidime sõitma mööda kitsast mägiteed hotelli poole. Koha nimi oli: HOMONK.

Tegemist on pere ettevõttega, mis juba üle saja aasta seal tegutsenud. Hotell asub järve kõrval kõrgel mägedes. Kohe autost välja minnes saime šoki, sest nii kül oli. Kuskil 0 kraadi ringis.

Jalutasime natuke ringi ja siis läksime lõunat sööma. Õnneks oli tegemist Rootsi lauaga ning lõpuks ometi sain sealiha süüa. Jube hea oli. Esimest korda proovisin limonaadi, mida pidevalt filmides näinud olen, et ameeriklased ise kodus teevad. Päris hea aga jube hapu oli. 

Peale lõunasööki istusime natuke ja lasime diivanitel leiba luusse ning siis asusime mäe tippu matkama. Hostema arvates oli liiga külm ja tema jäi hotelli lounge´i raamatut lugema. Meie ülejäänud käisime ikka tippus ära. Sealt pidavat hea ilma korral 6 osariiki nägema: New York, New Jersey, Connecticut, Pennsylvania, Massachusetts ja Vermont. Vaade mägedele ja loodusele oli super. Kahju ainult, et värvilised lehed juba maha kukkunud on.

Koju jõudsime kella 5 ajal. Õpetasin hostemale kuidas pizzataigent teha ja sõime kamina ees õhtust. 

Hiljem käisin pere jaoks toidupoes ning Linn´i ja tema sõbrannaga Dunkinis kohvi joomas.

Hotell:

Vaade hotelli eest:

Hotelli koridor:

Taustal mägijärv:

Vaated restorani aknast:

Teel mäe tippu: (mõnusaid väiksed istumiskohad üle kalju ääre)

Vaade hotellile ja järvele:

Mäe tipus asuv vaatetorn/majakas:

Nüüd siis juba mäe tipus:

Pole õrna aimugi, miks mäe tipus selline tiigike oli:

Vaated torni tipust:

Torni jalamilt:

Teel tagasi alla:

Kogu hotell oli kujundatud nagu kellegi kodu. Siin üks suvaline tuba mille uks avatud oli:

 Kahjuks ei tea mis silla nimi oli, aga sellest me üle sõitsime (üle Hudson´i jõe)

Hostvanemad on selles hotellis vist mitmeid nädalavahetusi veetnud ja poistega käivad nad seal paar korda aastas brunch´i söömas nagu tänagi. Ma olen nii rõõmus selle üle, et nad mind sinna kaasa võtsid =)