31. mai

Kui olin poisid kooli viinud, suundusin Stop&Shop´i suuremale poisile sünnipäevaks torti tellima. Sellele kulus mul pea 45 minutit, sest pidin hostemale helistama ja pidevalt nõu küsima. Lisaks oli ta tordi tegemisest valesti aru saanud, sest arvas et need pagarid joonistavad tordile sobiva pildi aga nemad hoopis trükivad selle sinna. Ma läksin poodi aga pildiga tordist ja seega oleksime saanud endale tordi millel on peal pilt tordist. Seda kõike oli hostemale ikka väga raske telefonis rääkida aga lõpuks ta vist mõistis ning poes lubati mul hiljem pildiga tagasi tulla. Sellega oligi siis tund aega mu vabats ajas raisatud.
Väljas oli jube kuumus +32 kraadi. Tahtsime Linn´iga randa minna aga kuna see on tasuline, siis keerasime lihtsalt oma küljed parki maha. Siin on täitsa tavaline, et inimesed pargis päikest võtavad. Pidevalt vahtisime ringi ja ootasime , millal keegi meil minema minna käsib aga sellega polnudki probleemi. Varsti tekkis meie ümber teisigi selliseid. Täiesti mõtetu on ranna liiva eest 5$ maksta. Muru peal on hoopis mõnusam =)
Natuke peale 12 tulin koju, sõin lõunat ja Skype´sin.
Poistel jäi täna kahjuks ujumine ära tulime koju mängima. Nad olid natuke õues ka aga ega palju ei kannata. Viie ajal tegime vanniskäigu ja siis natukeseks telku ette. Olime poistega täpselt 6:15 valmis hostema tulekuks. Pidime perega minu sünnipäeva puhul välja sööma minema. Jõudsime restorani plaanitust natuke hiljem, sest hostema jäi hiljaks ja isal kulus ka oma mootorrattaga sõitmiseks tsipake kauem.
Tegemist oli ühe väikese kui kuulsa Itaalia restoraniga New Rochelle´s. Sinna pidi päris raske lauda saada olema ja see polegi mingi ime, sest restoranis oli ruumi vast 40 inimesele. Menüüd seal ka polnud, sest koht töötab väga huvitaval põhimõttel: omanik käib igal hommikul turu ning ostab kokku kõige värskema tooraine, millest siis päeva jooksul sellele päevale omane menüü kokku pannakse. Kogu toiduvaliku luges meile ette kelner aga see oli nii segane ja kiire inglise keel, et ma ei saanud suht midagi aru. Lasin hostisal kõige üle otsustada. ALustuseks võtsime 3 appetizer´it: mozarella tomatitega, praetud kaheksajalg ja mulle spetsiaalselt proscutto sing meloniga. Sea liha ikkagi =)

Ma sain endale isegi klaasi roosat veini. Pearoaks võtsime kahte sorti pastat: mereandidega ning ravioolid loomalihaga. Päris head olid mõlemad. Ja kõht ei saanud ka väga täis.
Kui saabus magustoidu aeg, kogunesid kõik kelnerid meie laua ümber ning minu nina ette pandi tira-misu kook küünlaga. Ettekandjad laulsid mulle sünnipäeva laulu. See polnudki nii piinlik olukord kui ma varem ette olin kujutanud. Päris eriline tunne oli.
Puhusime poistega koos küünla ja asusime kohe koogi kallale. Nam-nam
KOju tulles läksid poisid kohe magama ning mina suundusin frozen yogurt´i kohvikusse. Sain seal LInn´i, Malin´i ja Anja´ga kokku. Ma loomulikult jogurtit ei võtnud, sest kõht oli veel täitsa mõnusalt täis.
Võisin ennast tänasel õhtul sünnipäeva puhul päris eriliselt tunda =)

Täna saabus veel 2 kaarti Eestist. Vaadake nüüd tüdrukud, kui sarnaselt te mõtlete:

30. mai

Tere tulemast 23 =)

Kui kell sai 12 öösel, sain juba esimese õnnitluskõne Hollandist. Ma olin sii küll väga unesegane, sest ei saanud midagi aru, mis ta mulle rääkis =)
Hommikul sain aega rahulikult hommikust süüa kuigi väiksem poiss ärkas jälle varem üles. Ta vaatas aga rahulikult kuidas ma söön ja rääkis juttu. Ma olen neile pidevalt nalja teinud, et olen 100 aastane ja kui talle ütlesin, et mul on täna sünnipäev, siis poiss küsis, et kas ma sain nüüd 200 aastaseks.
Hommikusöögi ajal tuli hostema mulle õnne soovima. kallistas väga pikalt ja rääkis kui tubli ja sendamatu ma ikka olen. Väiksem poiss hüppas ka mulle kaela ja soovis veel kord õnne. Suurem poiss on aga sellistes ajades natuke häbelik ja ei soovinudki mulle hommikul õnne.
Kui poisid kooli viidud tulin kohe koju Skype´ma. Ja üllatus üllatus täna ei olnudki kohe kellegiga Skype´da. Olin natuke pettunud aga kohe varsti sai mure lahendatud...
Aitähh kõigile ÕNNESOOVIDE eest!!! Kallid olete =)

Eriti "tore" oli et te kõik minu ees nende odavate šampustega vehkisite =)
Terve pausi olingi kodus. Kui oli aeg poistele järgi minna pidin õues ära surema. +30 kraadi. Peale poolt tundi õues tundus, et pean magama minema. See kuumus väsitab.
Suurem poiss laulis mulle autos sünnipäeva laulu: "Happy birthday to u, happy birthday to u, u are one hundred and two" Jep ju ma sain siis 102 aastaseks hoopis. Kes seda enam teadki kui vana ma olen.
Väiksem poiss oli mulle koolis paberlennuki ja kaardi teinud. Nii armas temast. Ta oli mu sünnipäeva üle ka rohkem excited kui ma ise.
Käisime poistega Tae Kwon Do´s ja tegime kodus kiire vannitamise. Kui nad olid natuke aega telekat vaadanud, helistas hostema ja küsis kas saame talle rongile järgi minna. Jälle polnud ühtegi taksot. Mis seal ikka, ruttu autosse ja jaama poole vurama. Täna oli meie linnas mingi paraad ja peatänav oli kinni ning seega pidime teda päris kaugel ootama ja järel käimisele kulus jälle pool tundi.
Koju tulles Skype´sin natuke jälle Debi´ga ja kui Linn töölt vabanes läksime Cheesecake Factory´sse

Tänaseks kohale jõudnud/ kingitud kaardid:

29. mai

Täna juhtus üle pika aja ime, et hostemal oli aega hommikust sööa. Küsisin talt eile kas ta ikka soovib, et ma hommikuti talle kohtvi teen, sest miks ma ikka niisama seda puru raiskan. Ta lubas selle peale asja käsile võtta ja ikka hommikust söömahakata. Kahjuks juhtus aga täna nii, et tema sõi küll juba hommikust aga poisid polnud veel valmis, sest nad ei tahtnud üles ärgata.

Kui lõpuks poisid kooli viidud tulin koju, Skype´sin, käisid dušši all ja läksin poodlema. Seekord perele toidupoodidest kraami ostma. Käisime kolmes poes, kaasaarvatud Costco´s, mis on ikka üks kuramuse tüütu pood. LIsaks sattus mu teele täna väga palju troppidest autojuhte aga pole hullu, jõudsin elusalt koju tagasi. Siin siis minu auto sisu pärast kahte tundi toiudpoodides:

Ei tundugi nii palju kraami olevat aga kulus tervelt 5 korda, et see kõik keldrist üles vedada =)
Kuna suuremal poisil jäi täna keele tund ära, siis läksime koos LInn´i ja tema poisiga parki mängima. Kahjuks pidime sinna kõndima, sest parkimise eest pead nüüd tasuma, sest esmaspäevast hakkas suveperiood. Väga totakas, eriti kui lähed sinna viimasel tasulisel tunnil.
Pargis olles helistas mulle hostisa, kes oli mootorrattag tööle minnes võtme koju unustanud. Vuras siis oma motikaga uhkelt parki minult võtit laenama.
Poistega tagasi koju minnes tegime vannitamist ja teleka vaatamist. Ma tegin õhtuks friikaid ja kananagitsaid. Hostvanemad tulid alles 7:45 koju ja ma pidin kohe majast välja jooksma. Mul oli täna au pair meeting kell 7:30 mingis šokolaadi meisterdamise kohas. Jube mõtetus taaskord, mille eest peab 15$ maksma. Me panime lihtsalt oma nimed kirja ja läksime tunnikeseks Starbucks´i istuma =)

28. mai

Päev lendas kohe väga kiiresti mööda. Poisid olid sõnakuulelikud ja kõik läks kenasti.
Käisime suurema poisiga raamatukogus ja õhtupoole Tae Kwon Do´s.
Poole kaheksast võttis Linn mind peale ja pärast veel kahe au pair´i peale võtmist läksime White Plains´i kinno: Hangover III. Uskumatu film. Nalja saab =)

27. mai

Viimane päev DC´s. Hostelist lahkusime alles natuke peale 10 ning selleks ajaks olid pooled meie toast juba lahkunud. Ostisme endale hommikusöögi Giant´ist (meie mõistes Stop&Shop´ist) ja hakkasime The Mall´i poole jalutama. Kõndisime läbi Union Station´ist:

Tegime mõne aja murul pikniku ja kuna Reelika ei tahtnud minuga muuseumi tulla, siis jätsin tema sinna istuma =)

Teel kohtasin paraadiks valmistujaid. Kella kahest pidi algama Memorial Day paraad

Läksin oma lemmikumuuseumi: Natural History Museum:

Hope Diamond:

Natuke enne kahte hakkasin Reelika juurde tagasi marssima ning teepeal nägin veel paraadilisi:

Esmakordselt nägin isegi loomapolitsei autot =)

Me&Capitol:

Union Station väljast:

Jalutasime tagasi oma hostelisse, et oma kotid võtta. Siin siis meie hosteli tänav:

Meie bussi pidi väljuma kell 3 ja meie olime kohal juba 2:30. Buss jäi jaama tulekuga hiljaks ja lõpuks sõitsime välja alles 3:30. New Yorki jäime tiheda liikluse tõttu lausa pea 2 tundi hiljaks ning pidime võtma päris hilise rongi. Läksime eraldi rongidega, sest Reelika pidi kiiremini koju saama ja võttis seega ekspress rongi, mis minu linnas peatust ei tee.

Kell Grand Centralis:

Koju jõudsin väsinuna alles natuke enne 11 ja siis kohe magama. Nice weekend oli!!!

25. mai

Laupäeva hommik aga tuli ärgata jälle kõige esimesena majas. Pakkisin veel viimased asjad ja röstisin oma bagel´i ning asusin rongijaama poole vudima. Ilm oli külm ja vihma sadas. Rongile jõudes olin üsna märg. Läksin linna 7:53 rongiga, kus Reelika mind juba ees ootas. Grand Central´isse jõudes vudisime ruttu oma bussi väljamineku kohta 34´nda tänava ja 8´nda avenüü nurgal. Õnneks olid meil kohad bussis ikka olemas ja 9:15 asusimegi Washington DC poole teele. Kusjuures siin on üsna tavaline, et ostad bussile pileti aga peale ei mahugi. Meil ikka vedas.

Pidime jõudma 1:15 oma sihtkohta aga jõudsime hoopis natuke peale kahte. Buss peatus Union Station´is, kust seadsime kohe sammud oma hosteli poole. Kui check-in tehtud, viskasime oma kotid vooditele ning läksime poodi süüa ostma. Hostelis ööbisime 6 inimese toas, kus oli 3 narivoodit. Meie jagasime ühte nari, kus Reelika magas all ja mina ülemisel korrusel. Esimesel ööl oli meie toas 3 kutti: 2 sakslast (kes olid segatubade üle väga üllatunud) ning üks inglane, kellel nimeks Tom =)

Jalutasime lähedal asuvasse parki sööma. Sellised nägid välja elamurajoonid:

Minu lõunasöök:

Kuna kell oli juba päris palju (hakkas vist juba viie ligi kiskuma), siis otsustasime ruttu kõik tähtsamad monumendid üle vaadata.

Kapitoolium:

Library of Congress´i esine purskkaev:

Botaanika aed:

Jälle Kapitooliumi hoone:

Väsisime natukeseks ära:

Smithsonian Castle:

Paremal Department of Agriculture:

Jefferson Memorial:

World War II Memorial

Washington Monument:

Lincoln Memorial:

Washington Memorial:

The White House:

Kaheksa ajal hakkasime oma hosteli poole tagasi jalutama ja söögikohta otsima.

Lõpuks leidsime Hiina linnast Vapiano. Peaks mainima, et Eestis maitseb pasta palju paremini.

Hiina linna sissepääs:

Meie hosteli tuba:

Arvasin küll algul, et sellises hostelis pole võimalik üldse elada/magada/peatuda aga pole hullu midagi. Vahel tuleb WC järjekorras oodata jms aga ei miskit ületamatut. Loomulikult oli harjumatu, et segatoad on aga ma olin lihtsalt liiga laip, et sellele mäelda ning magasin isegi üllatavalt hästi.
Magama läksimegi alles 12 ajal, sest surfasime netis =)