21. mai

Täna hommikul oli mul jälle meeldiv üllatus, et väiksem poiss oli ennast ise riidesse pannud ja mul jäi üle vaid hambad pesta. Kui aga poiste tuppa läksin siis muutsin meelt: poiss oli terve oma kapi poole segamini pööranud, mis tähendas mulle kõige selle triikimist. Lisaks avastas hostema, et ka lühikesed püksid on kortsus, mis on seal kapis juba kuu aega olnud. Ilmselt on nede alt lihtsalt teisi pükse välja tõmmatud ja seega on ülemised segamini. Ja mille kuradi pärast ma üldse laste riideid triikima pean, kui nad kannavad neid vaid mõned tunnid ja siis lendavad need juba mustapesu korvi?
Kui olin poisid koolidesse ära viinud aitasin natuke Linn´i hädast välja. Ta ei teadnud hommikul kui soe on ja seega pani oma poisile pikad püksid jalga. Nüüd oli siis vaja minna tagasi kooli, talle püksid viia ja päikesekreemi peale panna. Sellele kulus kuskil 20 minta. Siia tulin koju tagasi, tegin kiirelt valmis enda ja suurema poisil lõunavõikud ning läksin meie randa. Super ilm ranna jaoks. akhju ainult, et vesi nii külm on. Vast saab järgmine nädal juba ära katsetada.
Hiljem liitusid minuga ka Linn ja Anja. Anja nägi vees mingit suurt elukat ja pistis karjuma. Me ei saanud aru, et misn nüüd juhtus, sest arvasime et ta läks lausa ujuma =)
11:30 pidin juba rannast lahkuma. Läksin kiirelt koju ja haarasin meile lõunakoti kaasa. Läksin piisile kooli järgi, kust edasi suundsuime kahe tema sõbraga parki. Minu poiss oli nii näljane, et sõi kohe ka oma võiku ära aga teised poisid toidust väga ei hoolinudki. KUna ilm oli jube palav, siis olin pargis vaid tunnikese. Tuline koju ja oli aega ära teha eelmise nädala prantsuse keele kodutöö. Ma ei tea, mis poisil täna viga oli aga eelmise nädala 10 minuti asemel kulus tal pea 3 tundi. Vahepeal käisime isegi väiksemal poisil koolis järel.
Täna oli jälle suuremal poisil Tae Kwon Do. Iga kord räägin ma poistele, et kui nad endale ise tegevust kaasa ei võta, siis võtan töövihikud. Väiksem võttis endale seekord kaasa auto ja lennuki ning loomulikult hakkas tal juba 10 minuti möödudes jube igav. Hakkas jälle minu otsas ronima aga mulle see üldse ei meeldi. Üritasin talle selgeks tega, et ta selle lõpetaks ja siis hakkas ta oma autoga mingeid hääli tegema. Isegi kõik trenni tegijad hakkasid teda vaatama. Võtsin ta siis käe kõrvale ja läksin jalutama. Tegime kvartalile tiiru peale ning siis istusime autos ja kuulasime muusikat. Poiss oli nii õnnelik selle üle, sest see oli jälle midagi teistsugust. lasin tal autos igal poole ringi ronida, mis on atvaliselt keelatud.
Kui trenni juba lõppema pidi läksime õue ukse taha ootama ning vaatasime läbi klaasi kuidas treenijatel asi edeneb. Samal ajal tuli sinna ootama ka üks mu hostema sõbranna koos oma sõbrannaga. Nad hakkasid mu käest küsima, et millal ma koju lähen ja kust ma pärist olen jne. Lisas ka, et ma saan oma poistega ikka väga hästi hakkama ja vaevalt mu pere enam kedagi sellist leiab. Hiljem kuulsin neid omavahel minust rääkimas: kiitsid mu häid suhteid lastega, et neid pidevalt kallistan ja neile tähelepanu pööran. Seda oli nii hea meel kuulata, et keegi minust nii hästi räägib aga samas tegi meele ka natuke nukraks, sest tead et see aeg on varsti läbi.
Pidin poole kaheksani töötama, sest hostema jäi tunnikeseks kauem tööle. SÕime poistega õhtust ning lasin  neil batuudil hüpata. Kohe kui hostema koju tuli, lendasin oam tuppa pead värvima =)