Hostema pidi aga juuksurisse minema ja hostisa polnud oma toastki veel välja tulnud. Ema palus mul poistel hambad pesta ja riidesse panna, et nad saaksid isaga arsti juurde kaasa minna. Ütles veel et kuna sa juba üleval oled, siis äkki saaksid selle ära teha.
Kuna vanemad olid kodus siis olid poisid kohe väga tujukad täna. Üldse mind ei kuulanud. Aga õnneks panid vanemad neile aru pähe, mitte küll mulle meeldival viisil aga... Ema otsustas et kuna meile täna fotograaf koju tuleb, oleks hea mõte kui ma neile hommikul jacuzy teeks. Kell polnud veel isegi 9. Hostisa tuli toast välja ja oli väga üllatunud selle otsuse üle. Näost oli näha et talle see ei meeldinud. Hostisa ütles mulle, et kui ma poisid 15 minutiga vannist välja ja riidesse saan, siis võtab ta nad endaga kaasa. Muul juhul pean mina nendega koju jääma. Loomulikult sain ma selle ajapiiranguga valmis =)
Sain tervelt 2 vaba tundi. Kella üheteistkümnest pidin suuremal poisil riided vahetama ja ta sünnipäevale viima, mis toimus New Rochelle´s bowlingus. Kuna ema oli Highlanderiga väljas, siis pidin isa auto võtma: 300 hobujõudu Mercedes. Ainuke meeldiv asi selle auto juures oli mõnus kõmin, mida auto tegi kui gaasi vajutasid. Aga see oli ka ainuke pluss. Rool ja pedaalid olid kuidagi väga rasked ja sutos istudes tekkis kääbuse tunne.
Olime varem emaga kokku leppinud, et viin poisi kohale ja kui tema juuksuris lõpetab siis tuleb ise sünnipäevale kohale. Isa ütles mulle aga enne kodust ära minekut, et igaks juhuks maksa parkimise eest 2 tundi, sest kes teab mis juhtuda võib. Kui juba kohale jõudsin, siis olin juba suhteliselt kindel, et ema ei jõuagi sinna kohale. Ning mul oligi õigus. 12:30 saadab mulle sõnumi, et tema saab juuksurist välja alles 1:30 ja kas tal on ikka mõtet siia kohale sõita. Loomulikult olin siis nõus ise temaga lõpuni jääma.
Jätsin poisis sünnipäeva peaole ning läksin ise parkimisaega veel pikendama ja natuke pooodidesse jalutama.
Koju jõudes olid kõik teised juba kodus ning fotograaf oli juba kõik oma varustuse meie elutuppa üles pannud. Minu pere teeb igal aastab jõuludeks postkaardi ning muud perepiltidega stuffi. Sellel korral kuulusin ka mina nende perefotole. Kogu see pildistamise protsess oli väga imelik. Fotograafil oli mingi tüüp kaasas kes käpikloomadega lastele nalja tegi, et nad loomulikult naerataksid. Mina pidin poistega mingit lauamängu mängima ja naeratama. Isa soovis mulle edu kui minu kord tuli. Talle ka vist väga see pildistamise asi ei istu aga hostema oli väga vaimustuses.
Kohe kui minuga pildid tehtud asusin asju pakkima. Pidime Hannaga New Jersey´sse Mari-Liisile külla minema. Kahjuks ootasime veel paar tundi kuni Hanna oma auto kätte sai ja kuskil kella kuue ajal asusime teele. Käisime enne Hiina toitu söömas ja siis sõitsime natuke vähem kui tunniga Denville´i.
Alustasime oma partyga Mari-Liisi poiss-sõbra majast ning läksime edasi tema baari. Terve õhtu saime tasuta jooke ja öösel läksime seltskonnaga tagasi tema majja. Ööbisime nende juures.
Arutasime kas peaksime selle õhtu kohta ütlema: What happens in Jersey stays in Jersey või What happens in Jersey never happened =)
Mari-Liisi ja Hannaga :)
No comments:
Post a Comment