10. juuli hommikul

Varssavi lennujaamas nägin ma midagi huvitavat, nimelt seal vuravad töötajad Swiftidega ringi
Lisaks oli veel üks "tore" vahejuhtum. Mu lennuki istmenaaber viskas mu võileiva ära, mida olin plaaninud süüa selle kahe tunni jooksul, mis ma järgmist lendu ootan. Mis muud mul siis üle jäi kui osta ei tea mis raha eest üks croissant.
Kui ma Newarki (nii on New York Poola keeles) lendu ootasin, siis kutsuti mind nimepidi välja. Mõtlesin, et mis värk on aga neil olid mu passi ja USa aadressi andmed puudu. Mul jõudis süda juba korraks saapasäärde vajuda.
Kas kujutate ette kui raske on ühe koha peal 9 tundi ja 45 minta istuda? Jube raske. Õnneks oli mu kõrval üks vanem naine, kes polnud üldse jutukas ja ma sain rahulikult oma asjadega tegeleda. Jõudsin lõpuks kõik oma vajalikud au pair´i infovihikud ära täita ja läbi lugeda.
Umbes tund enne maandumist pidime mingeid tollipabereid täitma, kus ma natuke põdesin et panin sinna kirja, et mul pole kaasas toitu. Aga šokolaad on ju ka toit.
USA passikontrollitöötajad on ka ikka omaette isiksused. Ma seal koguaeg mõtlen, et kas ikka lasevad mind riiki või mitte aga tema viskab seal rahuliklt naltsi ja räägin üldse muud jura.
Siis saabus aeg oma kohver kätte saada. Võttis ikka omajagu aega aga kuna mul passikontrollis nii kiirelt läks siis oli aega küll.
Kui hakkasin kohvriga lennujaamast väljuma, siis tuli palju mustanahalisi ametnikke vastu, kes valisid juhuslikult kelle pagasit põhjalikumalt kontrollida. Õnneks polnud ma üks neist valitutest.
Lõpuks jõudsin oma pagasiga lennujaamast välja ja mida ma ei näe on tüüp kes pidi mulle järgi tulema. Seisin siis lihtsalt ühe koha peal 15 minutit ja lõpuks otsustasin helistada transpordi firmasse, Just kui olin nad kätte saanud ilmub au pair sildiga tüüp välja ja ksukilt tulevad ka teised tüdrukud ja üks poiss. Meid oli lõpuks kokku 16 ja enamust neist olid Saksamaalt ja Prantsusmaalt.
Algas sõit treeningkooli poole. Autojuht oli jällegist mustanahaline ning ameeriklaste sõidustiil on ikka päris hull. Igaüks sõidab suht selle kiirusega ja seal kus ise tahab.
Ahjaa ma nägin ka öist Manhattanit ja vabadussammast. Empire State Building säras tuledes. kahjuks mul sellest pilti pole, sest see oleks liiga udune olnud.
Peale kahte tundi sõitu jõudsime treeningkooli, kus meid jagati tubadesse ja läksime kohe tuttu.
Täna algab siis 3 päeva kestev õpe. Meid jaotati erinevatesse klassidesse vist host pere asukoha järgi. Õnneks on soomlane ja rootslane minuga samas klassis.

Siin siis Newarki lennujaam ööpimeduses:

 Meid transportinud buss:

Kahju, et pildid nii udused aga vähemalt on tegemist piltidega.

Vabandan ka kirjavigade pärast, sest mul pole väga aega oma teksti üle lugeda =)

PS! Punane uus kohver pole enam kaugeltki punane!