18. juuli

Täna pidin siis juba ilma eelmise au pair´i abita hakkama saama. Õnneks oli hostema pidevalt läheduses ja suunas mind kui vaja. Tundub, et kõige on võimalik hakkama saada =)
Minu päev hakkas väikse plika voodist välja võtmisega. Ta ei olnud üldse minu sõber täna. Tahtis ainult emmet ja karjus koguaeg. Seega hommikul toitis teda ema. Suuremad mängisid samal ajal.
Peale sääki hakkasid suured oma töölehti lahendama. Mina istusin siis poisiga ning parandasime tema eelmiste vihikute vigu, kuid väike plika tuli pidevalt segama. Hostema ütles koguaeg, et "distract her with sth". Huh see oli keeruline ülesanne. Umbes kell 11 tuli veel üks väike indu külla ning siis hakkasid nad kõik mängima. Pidime hostemaga neile õues mulle puhuma, et nad saaksid neid püüda. Pärast seda tegime puuviljasalatit ja vist limonaadi (ma ei tea täpselt mis hostema seal tegi). Kell 12 sain ma kahetunnise pausi, kuna oli vaja, et ma kauem tööl oleks.
Kella kahest pakkisin kaasa lõunakorvikese ja koristasin kööki. Äkki ütleb hostema, et kas sa oled valmis? Me hakkame kohe jalgpallitrenni minema ja sa tuled kaasa. Pane lapsed autosse ja minek. See oli päris lamp olukord, kuna ennist mainis ta lihtsalt et lapsed peavad olema valmis 14:45 aga mis see valmis tähendab ta ei maininud. Samuti ei teadnud ma et pean nendega kaasa minema.
Lõpuks jõudsime kõik autosse ära pakkida ja algas 10 minta kestev sõit jalkatrenni. Esmalt oli poisi trenn ja siis vanema tüdruku. Poisi trenni ajal läksime meie ülejäänud raamatukokku. Suuremale tüdrukule meeldib ilgelt lugeda. Kusjuures raamatukogu asub circa 200 meetri kaugusel ja me läksime sinna ikka autoga, sest hostema ütles et see on pikk jalutuskäik. what ever tõesti.
Kui vanema plika trenn hakkas käisin mina väiksega ja poisiga "pargis", mis tähendab puulaastukestega kaetud ala, kus on igast ronimisvärgendused. Mängisin poisiga ka natuke jalkat, talle jubedalt meeldis see.
Samal ajal kui mina lastega tegelesin luges hostema raamatut ja chattis oma sõbrannaga.
Väike tüdruk vingus ikka väga palju täna. Aga voila ma suutsin täiesti külma närvi säilitada. Pai mulle!
Peale jalkatrenni tulime koju ja hostema teatas, et tema läheb nüüd koos oma mehega kuskile üritusele ja jätab mind lastega üksi koju. Nice! Eriti esimesel iseseisval päeval.
Algul mängisid lapsed mängutoas. Siis käisin neid pesemas. Mul läks vähemalt 20 minta aega, et väiksele plikale alukad jalga saada. Ta lihtsalt jonnis ja ütles: "no, no, underwear". Kui pakkusin et paneme jalga siis ainult püksid ilma alukateta, siis see ka ei sobinud. Lõpuks suutsin ma teda distractida (ma ei mäleta selle sõna eesti keelset vastet) ja siis saime kõik jalga pandud. Samal ajal jooksid teised 2 üleval korrusel ringi ja karjusid.
Nüüd saime riided selga ja vaja süüa. Jälle uus väljakutse. Väike plika ei tahtnud süüa ka. Lõpuks panime teleka mängima, vedasin tema söögitooli teleka juurde ja nii suutsin ta ära sööta. Ta vahib nii pingsalt telekat, et ei pane tähelegi oma söömist. Samal ajal toitsin ka 2 vanemat last ära. Juba nii suured aga ikka vaja lusikas suhu toppida. Nad lihtsalt keelduvad ise söömast.
Ülejäänud aja vaatsid nad telekat ja ma koristasin köögi ja mängutoa ning panin riided kuivatisse.
Huh, no mida päeva?
Hostvanemad tulid 7:45 ja siis sain kohe vabaks :)

Muideks see nutusaaga oli ikka palju pikem aga raske on igat detaili kirja panna.

Kui eelmine au pair päeval ära läks siis ta tutvustas mulle veel ühte au pairi, kes elab minust 2 minuti autosõidu kaugusel. Me pidime temaga täna koos midagi tegema aga kuna ma nii kaua tööl olin, siis ilmselt ta juba läks kodust minema ja kuna mul pole veel USa numbrit, siis pole ka helistamine võimalik.

I want my US number so bad right now!