Muidugi oli mul jälle muid tegemisi enne kui sain tagasi koju suunduda. Viisin hostema kirja posti. Ta saatis oma Prantsusmaal elvale õetütrele kingituse. Paki posti panemisele kulus mul tund aega, sest postkontoris oli järjekord. Peale seda jalutasin niisama linnas natuke ringi, et poodide ja restoranidega tutvuda. Koju jõudes tegin väikse uinaku.
Kusjuures siin oli täna hommikul päris jahe. Ainult 15 kraadi. Tavaliselt on ikka olnud üle 20.
Vanemale poisile kooli järgi minnes käisime läbi mänguasjapoest, kust eelmine nädal tema vennale mootorratta ostsin. Nüüd pidin talle ka ostma, sest kuidas ikka nii saab et ühel on ja teisel mitte?
Kodus sõime lõunat ja maalisime. Hostema oli talle ostnud lõuendi ja värvid. Loomulikult oli pilt juba piirjoontega lõuendile kantud, me pidime ainult seest ära värvima.
Kella kolmest käisime pisemal poisil järel ning läksime autoga rongijaama lähedal asuvasse parki. Asi lõppes sellega, et väiksem poiss tegi püksi ja me pidime koju minema. Siis ajasid nad mind autos närvi sellega, et väiksem poiss otsusats jälle pagasnikusse ronida ning siis üle istmete pea ees alla sõita. Õnneks lõi ta oma pea ära ja pika seletamise/nutmise peale ta mõistis, et pole hea sedasi ronida.
Koju jõudes tegin neile jälle jackuzit. Kuid seekord polnud nad üldse pesemisega nõus ning asi lõppes sellga, et mina tilkusin veest ja nemad karjusid. Nad olid täna kohe väga ulakust täis.
Lõpuks sain nad puhtaks ja teleka ette, Ise triiksin veel ruttu pesu ära enne kui hostema koju jõudis. Kohe kui ta tuli läksim ma jalutama. Pea valutas sellest laste kisast. Hostema nägi ka et ma olen täna kuidagi väga väsinud olemisega ja küsis ikka mitu korda kas kõik on korras.
Jalutasin kuskil 10 minta Dunkin Donuts´isse ja ostsin endale ühe jääkohvi ja moosiaplli. Tahtsin proovida kas see kohvi on ikka nii hea kui nad kiidavad. Muskuures me kodus joome ka selle firma kohvi.
Pean tõdema, et kohvi oli küll väga hea ja ega see moosipalli moodi donut ka halb polnud. Koju tulles avastasin kui lhedal Linn mulle elab ning koju jõudes sõid lapsed ning hostema juba õhtust. tegin endale ühe värske salati ja alustasin ka söömisega.
Poisid suutsid peale sööki paki täie valged A4 paberid põrandale panna ning hakkasid neid ükshaaval kokku ksässutama, et lumesõda mängida. On ikka geeniused mul siin. Ma siis läksin neid pabereid üles korjama ja hostema tuleb ja ütleb mulle: "mida sa siin teed? Mine söö rahulikult oma õhtusööki." Nii raske on rahus õhtust süüa kui ma näen kõrvalt kuidas hostema pingutab.
Lõpuks jõudsin selle päevaga õhtusse kuid pean tõdema, et täna olid lapsed ikka väga ulakad.
Suurema poisiga on kõige raskem riidesse panek, sest tema peab ennast ise riietama aga talle meeldib paljalt ringi joosta.
Väiksema poisiga on kõige raskem autosse minek. Alati peab mingi huvitav eesmärk olema. Näiteks hommikul saab aksutada: kui sa lähed ruttu autosse, lähme enne sinu kooli ja siis venna kooli. Ta tahab jubedalt esimesena kooli minna.
Kuna ma mainisin hostemale, et suuremal poisil on kodus üksi igav, siis nüüd ta otsustas anda talle igaks päevaks ühe huvitava tegevuse. Homseks on meil sünnipäevaks saadud Ben10 uurimiskomplekt. See Ben10 on siin mingi kuulus superkangelane.
Ma näitasin oma hostvanematele oma maalidest pilte ning nad lubasid nädalavahetusel mulle lõuendeid ja värve osta. Nii nummi.
ja lisaks lähme ilmselt laupäeval bowlingusse, sööma ja kinno. Nad ikka muretsevad siin, et kuidas mul läheb ja et mul ikka igav poleks. Homme saan hostema käest tema treeningklubi kaardi ja saan oma pausi ajal spordiklubis käia.
Eile õhtul tahtis hostema ära visata kõik kommid, mis lapsed oma nädalavahetuse sünnipäevadelt said ning ma juhtusin just sel hetkel köögis olema. Hostema ütles, et ta ei taha et poisid komme sööksid ning ma ütlesin et ta võib need ju mulle anda. Seega sain kotitäie komme:
No comments:
Post a Comment