Laupäeva hommikul sain kella üheksani magada. vanemad viisid lapsed välja, et mul magada lasta. Pidin hommikul ootama kuni hostisa koju tuleb ja siis pidime koos autot näitama minema aga selgus, et ostja tuleb hoopis ise kohale. Sõin perega lõunat ja suundusin rongijaama. Mõned pildid tee pealt:
Mamaronecki rongijaam:
Päris huvitav keelusilt, millest 10 meetrit kaugela oleks üks rattur mind alla ajanud
Vanad rautejaama hoone ootepingid, mis asusid nüüd tunnelis
Sõitsin rongiga Stamfordi, mis asub 30 minutit rongiga põhja poole sõita Connecticuti osariigis. Reelika tuli mulle rongile vastu ning kohe suundusime Starbucksi ja seejärel tema maja üle vaatama. Tal läksid hostvanemad nädalavehtuseks ära nii, et terve maja oli meie päralt. Tal oli väike kutsu ka. Siin siis tema maja ümbruskond:
Õhtust sõime Cosi´s. Reastorani seinal olid päris huvitavad pildid. See on näiteka ajalehtedest välja lõigatud numbritest Pii kohad:
Meie õhtusöök: Sügisesalat ja õunakook
Pärast läksime jälle Starbucksi ja naersime kohalike ameeriklaste üle. Nii tore on siin eesti keeles rääkida. Kõik lihtsalt vahivad imelikult aga aru ei saa midagi =)
Käisime ka toidupoes ning ostsime mingeid imelikke papist toru see olevaid saiu. Ehk siis toru see oli topsik glasuuriga ja 8 saiakest, mis tuli ära küpsetada
Toored saiad:
Lõpuks nägi asi välja selliselt:
Mängisime poole ööni Wii´d ja vaatasime filmi. Magada sain ainult 4 tundi, sest pidin hommikul kohe rongile minema, et perega maju vaatama minna.
Poole kümnset olin juba tagasi oma linnas. Rongis oli ikka igast kahtlast rahvast hommikul.
Sõin kodus hommikust ja juba läksimegi maju vaatama. Käisime kahes majas. Üks oli liiga väikse elutoaga ja garaažist välja saamine oli raskendatud ning puudus aed ja teine oli kiirteele liiga lähedal. Nagu aru sain hakkab majajaht siin peale alles veebruaris, sest siis panevad rohkemad inimesed oma majad müüki. Ma olen juba nii ära harjunud oma toaga siin, et enam küll kolida ei tahaks.
Edasi läksime bowlingusse ja kartidega sõitma. Super fun! Poistega on ikka nii palju parem aega veeta kui tüdrukutega. Mulle natuke tundus, et hostema tundis ennast kõrvale jäetuna, sest me võistlesime hostisaga kõiges :) Kusjuures bowlingus ma võitsin teda ning ta ütles, et peab ikka väga tähelepanelikult jälgima kuidas ma oma kera viskan ja siis sellest õppima.
Siin jälle üks imelik silt: minu arust ona ameeriklased siltide kunnid. Neil leidub siin nii ajuvabasid silte, et vahel lihtsalt mõtled, et kuhu ma nüüd sattunud olen. Eile nägin silti: sõida aeglasemalt, me armastame oma lapsi.
Bowlingu skoor viimase roundi poole pealt:
Mängude keskus, kus perega käisime. Siin on igasuguseid huvitavaid asju: vabalangemistorn (nagu lõbustusparkides), minigolf, piljard...
Keskuse taga:
Koht kuhu üritan lähiajal jõuda:
Koju tulles veetsin 4 tundi Skype´s, sõin perega õhtust ja nüüd üritan enne kümmet magama saada.
No comments:
Post a Comment