6. - 7. oktoober

Sellel nädalavehtusel pidin laupäeva hommikul töötama. Panin äratuse kella seitsmeks, mis on 40 minta hiljem kui tööpäevadel, sest eeldasin et poisid magavad ikka kauem kui neil magada lasta. Aga loomulikult olid nemad juba 6:50 üleval. Hostisa jõudis oma toast enne mind välja tulla aga siis andis kohe asja mulle üle. Ütles, et poisid tahavad oma piima juua ja tema läheb magama tagasi.

Tegin poistele piimad ära ning ütlesin, et võivad peale piima joomist edasi magada, sest vahel nad nii teevad. Aga jällegi mitte täna. lasin neil nauke aega mängida ja siis hambaid pesema. Riidesse paneku ajal hakkas väike nutma ja tahtis issi juurde minna ning terve ülejäänud päeva oli ta üks issipoju. Kõigile tundus imelik, isegi hostisa hakkas lõpuks ära tüütama.

Sõime hommikust ja ülejäänud hommikuse aja ei osanud ma väga midagi teha, sest hostema oli kodus ja poisid lihtsalt mängisid. Täna lubasin Reelikale peale tööd külla minna aga hommikul selgus, et hea ilma tõttu läheb pere õunu korjama (applepicking). Otsustasin nedega kaasa minna, sest kogu ettevõtmine tundus väga kahtlane mulle. Eestis saad õunu oma taga aiast korjata aga siin pead sõitma kuhugi kaugele farmi ja siis õunte eest kulla hinda maksma. 

Istusime siis terve perega autosse. Mina sain endale priaatrea - kolmas rida autos. Ma ei olnud väga huvitatud terve tee poiste vahel istumisest, sest nad räägivad väga palju =)

Sõitsime natuke üle tunni väikesesse linnakesse nimega Warwick, mis asub New Yorgi osariigis. See on väga pop õunakorjamisfarm, sest autosid oli väga palju ja neil oli oma suurepärane süsteem välja töötatud: sõidad autoga fami, saad endale kilekotid ja välja sõites maksad iga koti eest 26$. Õnneks meil oli maastur aga mõned kanapead läksid sinna oma väikeste sõiduautodega ja jäid pidevalt puude vahele mudasse kinni. Nagu kino oleks vaadanud. 

Farm asus kuskil mägedes ja tee sinna sõitmiseks oli suhteliselt kitsas aga ilus oli vahel mäe nõlvalt alla piiluda. Huvitav et meie linnas pole üldse veel sügise tunnet aga seal olid puud juba täitsa värvilised. Kohale jõudes läks isegi päike juba peitu ja enne äratulekut hakkas isegi tibutama.

Applepicking nägi siis välja järgmiselt: pargid oma auto kuhugi ära ja hakkad oma kotikesi täitma. Enne korjamist tegime meie pikniku. Hostisa oli meile kaasa ostnud mingit küpsettaud vürtsidega saia ja üllatus üllatus mulle oli ta ostnud prociutto sinki, sest ma pidevalt mainin, et tahan sealiha süüa. Nii armas temast. Ja see maitses ka veel jube hästi.

Õunu korjama minnes ütles hostisa kohe, et me peame ikka kotit korralikult täis korjama, sest maksame ikka koti eest. Nägime paljusid kes lahkusid korjates 10 õuna ühte kotti aga peavad selle eest ikka 26$ maksma. 

Me siis korjasime 4 kotitäit õunu ja hostema arvas, et me oleme hullud, et nii palju õunu korjame. See oli nii naljaks kuidas hostema muidku vaidleb, et meil pole enam õunu vaja ja hostisa toob neid aina juurde ja topid ikka iga koti maksimaaselt täis. Lõpuks nägi autopagasnik välja selline:

Jube suured ja ilusad õunad olid. Maitsesid ja nägid välja tegeleikult sellised nagu Eestis poest ostetud õunad.

Mõni tuli sellise autoga õunu korjama:

 Lisaks õuntekorjamisele sai seal farmis külastada ka õunalabürinti (pildil) ja õudustemaja. Võimalik oli ratsutada, mida minu poisid loomulikut tegid, õhupallist loomakesi osta (minu poisid tahtsid endale mõõku saada) ja kõrvitsaid osta. Lisaks veel õuna siidrit (mis tegelikult oli tavaline õunamahl) ja õunakooki. Meil polnud loomulikut rohkem raha kaasa kui ainult nelja koti õunte jaoks, seega hostema oli jälle natuke kuri.

Maalitud kõrvitsad:

Farmiõu:

Pangaautomaat, mis nägi välja nagu WC:

Tagasi sõites sadas terve tee ning koju jõudes viis hostisa mind otsekohe rongijaama, et ma saaksin Stamfordi sõita. Kell oli juba päris palju ehk siis 4 =)
Reelika tuli mulle rongijaama vastu ja läksime kohe toidu ja alko poodi. Reelika lubas mulle et teeme kartulisalatit. Uskumatu aga mul tekkis nii isu kartulisalati ja Rakvere juustuvinkude järele.
Igatahes ostsime salatimaterjali ja natuke alkot kõrvale. Kuna mul siin kohalikku dokumenti pole siis pidin passiga poodi minema ning üks müüa vaatas tükk aega mu passi ja siis küsis teise müüa käest, et kus siin see sünniaeg on. Ilmselt tekkis segadus seetõttu, et siin kirjutatakse kuupäevad teisipidi.
Selle roosa veini soovitas meile müüa, sest meil polnud õrna aimugi milline on magus vein aga pidime pettuma - jube vein.

Kuna kõhud olid jube tühjad siis käisime läbi Cosi´st ja ostsime endale sügisesalatit. Sõime esmalt selle salati ära ja siis asusime kartulisalatit tegema. Kuski hakkides selgus, et see oli halvaks läinud. Mis siis ikka teha, läksime tagasi poodi ja ostsime üllatus üllatus värsket hapukurki, mis maitses nagu kodus. Õhtu lõppes sellega, et mina jäin tuttu.
Hommikul oli väga hea olla ja mul oli siuke tunne nagu oleksin puhkusel. natuke imelik oli kui tema pere rääkis eesti keelt, sest olen juba ennast ümbritseva inglise keelega nii ära harjunud.
Hommikul sõime jälle oma kartulisalatit ja mulle pakuti mingit maitsekohvi. Kohvi, mis maitses nagu kook :) aga siiski väga hea.
Läksime Halloweeni kostüüme otsima aga pidime pettuma - me ei leidnud midagi.
Ameeriklased võtavad seda Halloweeni asja ikka väga tõsiselt. Majad juba kaunistatud ja poed kstüümidest tühjaks ostetud. Siin üks auto, mis oli ära kaunistatud:

Kuna me saime alles peale ühte majast välja, siis oli varsti juba aeg koju tagasi minna. Võtsin karbitäie kartulisalatit kaasa ja oligi rongile minek.
Ma pole veel aru saanud, mis süsteemi järgi neid sildikesi istete külge pannakse aga piletikontrolör kontrollib su pileti, teeb augukesed numbritega paberisse ja paneb selle sinu ees oleva istme külge:

Siin üks kirik, mida ma rongijaamast koju jalutades nägin:

Valimisreklaam, milliseid topitakse siin igale poole murule:

Koju jõudes hostisa kokkas köögis ja poisid vaatasid telekat. Hostema oli poodi läinud. Tuli välja, et hostisa oli tervelt kahest kotist õuntest õunakastet teinud. Ma pole veel proovinud, mis see endast kujutab aga nägi välja nagu õunapüree.
Õhtuks sõin oma kartulisalatit ja hostisa küpsetatud lambaliha. Tema jutu järgi oli see mulle spetsiaalselt tehtud. Ja nad olid ostund kuskilt õiget õunapirukat aga mul oli selle proovimiseks kõht juba liiga täis.
Suurem poiss nägi õhtusöögi ajal jube välja ja tema jaoks lõppes õhtusöök enda täis oksendamisega. Kui nüüd oma toast välja läksin tuli välja, et temal on nüüd kõik korras. Oli juba mänginud ja ringi jooksnud. Eks siis homme hommikul selgub kuidas ta ennast tunneb.
Homme on jälle koolist vaba päev neil.
See nädalavehtus oli suurepärane. Tõesti on tunne nagu oleksin puhkusel käinud!