14. jaanuar

Hommikul oli raskusi posite voodist välja saamisega. Suurem poiss ei taha enam üldse sõna kuulata. Räägi pidevalt sama juttu kuskil 100 korda üle enne kui tema ennast liigitama asub. Eelmise nädala lõpus vedasin teda 2 korda jalgupidi voodist välja ja ühe korra isegi vannituppa (mitte jalgupidi), sest tema ei suvatsenud isegi oma silmi lahti teha.
Lõpuks sain nad vannituppa öeldes: Ma loen nüüd viieni ja siis peate vannitoas olema. Kui olin juba neljani jõudnud, siis hakkasid mõlemad alles liigutama. Väiksem ikka piilus pidevalt mida suurem teeb ja siis tegi järgi. Kusjuures mul pole õrne aimugi, miks nad seda numbrite lugemist kardavad aga see töötab iga kord. Huvitav mis nende arvates juhtub kui ma viieni jõuan.
Sõin poistega hommikust kui selgus, et hostemal polnud võimalik taksot saada. Ta siis küsis, et kas saan teda rongile ära visata ja siis koju tagasi tulla. Ega mul valikut polnud. Pakkisin posid autosse, ise istusin kõrvalistmele ja kimasime rongijaama. Pidin tagasi koju minema ja poiste lõunad ära pakkima. Ma ei mõista, miks hostema pidevalt üritab endale ühte kindlat taksojuhti leida. Lihtsam oleks iga päev juba firmasse helistada ja suva takso tellida.
Kui poisid kooli viidud tegin kodus natuke trenni, skypesin ja tukastasin.
Käisin suuremal poisil järel, sõime lõunat, tegime kdoutöid ja käisime raamatukogus. Peale kolme läksime kolmekesi jälle Tae Kwon Do´sse. Kui suurem poiss oma trenniga alustas nägi väiksem väga kehvake välja. Hakkas mul pingi peal lausa tukkuma jääma ja ei tahtnud oma lõunast snäkki süüa. Läksin siis temaga hoopis mänguasja poodi, et ta päris magama ei jääks.
Koju tulles tegime vanni ja panin nad teleka ette istuma. Kraadisin väiksemat poissi ja võib arvata, et tüüp hakkab ka haigeks jääma.
Kui hostema koju tuli järgnes sellele ilge draama. Väiksem poiss tahtis õhrusöögiks friikartuleid ja oli sellest juba ka suuremale poisile rääkinud. Ema aga ei lubanud mul neid täna teha, sest temal plaanis mingi Aafrika roog. Väiksem poiss nuttis tükk aega ja siis tuli minu tuppa, istus mulle sülle, nuttis natuke ja siis hakkas magama jääma. Mul lõi kohe väike alarmtuluke peas põlema ja viisin ta teleka ette tagasi. Viimasel ajal ei lastma mul üldse rahus oma toas istuda. Pidevalt tulevad vaatavad, mida ma siin teen.
Peale sööki käisin natuke toidupoes, sest lastel puudus snäki valikust õunakaste ehk siis midagi õunamoosi taolist, mida nad praktiliselt iga päev söövad.
Peale kaheksat käisime Linn´iga jalutamas. Olime natuke halvad enda vastu, sest käisime ka Frozen Yogurt´it söömas. Aga selle eest tegime pika jalutuskäigu vihmas =)