Hiljem oli jälle poiste vannituppa saamisega probleeme. Lõpuks olime hommikusöögi laua taga. Väiksemaga polnud probleeme, sest tema sõi jälle oma sõõrikut. Suuremale tegin aga spetsiaalselt omletti friikartulitega, mille söömisest ta lihtsalt keeldus. Lõppkokkuvõttes ei söönudki poiss hommikusöögiks midagi. Väitis mulle, et tal on koolis nagunii lõunasöök ja seega pole hommikusöök nii vajalik.
Kui poisid kooli viidud otsustasin minna jalutama. Päike paistis ja temperatuur oli -13 kraadi. Arvasin, et mis ta siis ära ei ole, kannatan ikka ära selle külma. Tuuli oli aga nii külm, et pärast 10 minutilist jalutamist pidin otsa ümber keerama ja koju tagasi tulema.
Tegin kartulisalatit. Lisaks kartulile panin sinna ainult kurki ja õuna. Tahtsin ka hapukurki lisada aga kui olin purgi avanud ja kurki maitsenud, siis minu aju keeldus seda salatisse panemast. Ma arvan, et isegi koogid pole siin nii magusad nagu see kurk. Õudne.
Kuna olen sellest passimisest nii kurantud, siis otsustasin täna kodus olla ja niisama lebotada. Tegin ka väikse uinaku ja hiljem hakkasin Skype´ma. Kella kahe ajal helistati mulle koolist ja paluti vanemale poisile järgi tulla.
Ma ei hakka valetama. Läksin selle peale vihale, sest koolipäeva lõpuni oli jäänud kõigest 45 minutit ja ma pidin talle nüüd kohe järgi minema. Kooli jõudes selgus, et põhjus oli tema valutav varvas. Sain kooli medõe käest paberi arstile näitamiseks ja tuli kodupoole tulema. Poiss oli nii õnnelik, et varem koju sai ning esimene küsimus oli kohe, et kas tema saab kodus telekat vaadata. Sellest hetkest alates kadus kogu mu kaastunne tema olukorrale. Eriti veel seetõttu, et koolimajast väljudes sai tema vabalt joosta ja ringi hüpata. Medõe sõnul oli tal koolis isegi valus kõndida.
Parkisin auto väiksema poisi kooli juurde ja istusime seal pool tundi autos ning ootasime kuni väiksemal kool lõppeb. Ma tõesti ei viitsinud vahepeal koju minna ja siis tagasi tulla.
Õhtupoolikul tegime poistega töövihikuid ja lasin neil vabalt mängida. Vannitamise saabudes tegid poisid jälle ilget draamat. Lõpuks jõudsime nii kaugele, et viisin nad vannituppa ja ütlesin, et enne siit toast välja ei saa kui olete puhtad. Seejärel istusin ise nende toas voodi peal ja ootasin kuni nad riided seljast võtavad aga nemad hakkasid hoopis midagi seal mängima. Lõpuks olin juba väga kuri ja peale natukest karjumist saime lõpuks mõlemad puhtaks pestud.
Pisime ka toa ära koristama aga siis oli tegu juba väikeste inglikestega, kes ilusti protsessile kaasa aitasid. Nii raske on kui nad sind ühel hetkel nii kurjaks ajavad ja siis jälle väga hästi käituvad. Kui hostema koju jõudis olin väga kurnatud ja siis hakkas tema norima multika kallal mida poisid parasjagu vaatasid. Nad on seda juba 4 päeva vaadanud ja varem pole ta selles probleemi näinud. Nüüd ütles, et see ikka liiga teismeliste oma ja vägivaldne ning mina pean nedega koos telekat vaatama, et veenduda vaadatu ohutuses. Täiesti naeruväärne olukord, sest kuna tegemist oli multikaga Netflix´is, siis keegi oli neile seda eelmisel nädalavehtusel näidanud. Esmaspäeval teadsid poisid väga hästi, mida nad täpselt vaadata tahavad, sest olid seda juba varem näinud. Hostema hakkab mulle aga vastu vaidlema, et nemad pole seda lastele näidanud ja see multikas ikka üldse ei sobi neile. Lõpuks andisn lihtsalt alla sest ilmselgelt on ainult temal õigus.
See pole aga esmakordne sarnane olukord. Varem on poisid olemasolevate DVD´de seast validnu endale mingi Superherode multika ja Ben 10 multika, mis on ju nende jaoks ostetud. Kui hostema koju tuli hakkas kisama, et see on liiga vägivaldne nede jaoks jne. No miks nad siis ostavad neid ja jätavad igale poole vedelema. Ma ei mõista.
Igatahes võtsin endale õhtusöögiks kartulisalatit ja taandusin oma tuppa. Peale õthusööki tahtsin minna endale küüneviili ostma ja väiksemale poisile hommikuks sõõrikuid. Lootsin kiirelt hakkama saada aga läks nagu alati - tund aega. Olin käinud juba toidupoes ja Dunkin´is kui hostema helistas ja teatas, et meil on ka riisi vaja. Vurasin siis toidupoodi tagasi.
Vahepeal oli hostema posti tuppa toonud. Väga tore on seale vahel ka kirja Eestist leida. Aitähh tädi Aari!
Kui poisid magama pandi, tuli Linn külla. Vaatasime filmi ja chattisime oma "huvitavatest" tööpäevadest.
Tunnen, et tahan jubedalt majst välja saada. Homseks juba lõunased plaanidki tehtud =)
No comments:
Post a Comment