Hommikul poisse üles ajama minnes selgus, et suurem oli millalgi öösel kartma hakanud ja vanemate voodisse magama läinud.
Avastasin, et meil oli isegi jupp aeda eest minema lennanud:
Poisse kooli viies üritasin teha võimalikult lihtsa lahenduse. Viisin kõige pealt väiksema kooli ja seekord sõidutasin suurema poisi kooli ükse ette. Ootasin küll 10 minta järjekorras aga idee tundus parem kui õue minek.
Lõunal kodus olles avastasin, et tee on jälle vee all ning varsti pandi tänav üldse kinni. Sama olukord, mis Sandy ajal:
Ega ma tegelikult ei plaaninud täna kodus olla aga kuna nii ilgelt tormas, siis ei saanud riskida sellega, et poistele õigeks ajaks kooli järgi ei jõua, sest kuskil on mõni puu teele kukkunud vms.
Lõunaks ei tahtnud ka enam riisi ega pastat süüa ning käisin ruttu Stop&Shop´is sushit ostmas.
Kohe kui poisid koju tõin, tegime vannitamise ära. Ma pole juba väga kaua aega taolist ema nõutud kolmapäeva plaani täitnud. Ema soovib, et suurem poiss käiks pesemas enne kui tema prantsuse keele õpetaja siia tuleb. Minu arvates on see aga liigne tõmblemine aga täna avastasin, et selline tegevusjärjekord teeb asja hoopis lihtsamaks.
Õhtusöögiks tegin poistele ja endale friikaid ja kana nagitsaid. Kui hostema koju jõudis olime juba õhtust söönud ja siis avastas tema, et tal pole midagi süüa =) Pidigi nüüd endale midagi ise meisterdama.
No comments:
Post a Comment