Viimane kahetunnise pausiga päev ja suutsin poisid isegi õigeks ajaks koolidesse viia, sest nad ärkasid ise varem üles. Kahjuks oli aga hostema lampi otsustanud täna koju jääda ning hommikul oli meil poistega pidev vaidlus teemal: kes läheb kooli ja kui kauaks. Lõpuks läksid ikka mõlemad kooli ja ema lubas väiksemale poole päeva pealt järgi minna. Kui olin poisid ära viinud, käisin ruttu CVS´is oma scrapbook´i fotodel järel ning tulin koju tagasi. Hostema ütles, et ei vaja täna autot ja seega saan mina ikka oma tavalist päevakava järgida.
Natuke peale kümmet teatas ta, et läheb autoga korraks välja. 11:10 saadab mulle sõnumi, et ta ikka ei jõua siia tagasi ja ma pean poisile kooli järgi kõndima. Kooli kõnnib vaid 10 minutit aga ma polnud isegi endaga veel valmis, rääkimata poisi lõunasöögiga, mille ma kaasa pidin võtma. Viskasin ruttu mõned asjad kotti ja jooksin majast välja. Helistasin ruttu ka LInn´ile sest pidin tema ka tegelikult peale võtma. Tegime siis koos kiirkõndi kooli. Ma ei hakka siinkohal valetama, et olin püha viha täis. Kuidas ta ikka üldse ei suuda ajaliselt mõelda ja miks ta eeldab, et ma pidevalt 100% kõigeks valmis/võimeline olen.
Koolis saime poisi klassivenna emaga kokku, kellega koos läksime parki play date´le. Ema oli nii tore. Rääkisime terve aja igasugustest maailma asjadest ja aeg lendas linnutiivul. Suutsin isegi oma hommikuse viha unustada.
Koju tagasi jõudes oli hostema ja väiksem poiss juba kodus. Ma hakkasin endale lõunasööki valmistama ja hostema läks poistega poodi kingi ostma. Sain 45 minutit rahulikult hingata. Kui nad tagasi tulid oli mul juba plaan valmis: jalutame prki, sealt otse tae kwon do´sse ja hiljem tuleme ka jala koju. Ma ei tahtnud enam hostema "täpsuse" peale lootma jääda ning hilineda trenni juhul kui tema otsustab autoga kuhugi minna. Poisid hakkasid aga parki mineku vastu protestima, sest ilmselgelt näevad nad et ema on ju kodus ja tahavad temaga siin olla. Selle peale teatas ema, et äkki ma läheks poistega hoopis basseini. Ma ei kannata neid plaanimuutusi viimasel hetkel, eriti kui ma olen juba kõik ära plaaninud ja valmis mõelnud.
Ilmselgelt ta nägi, et mulle see idee ei meeldinud ja siis teatas, et tee ise mis heaks arvad nendega. Ma lasin neil tossud jalga panna ja läksime parki. Polnud neil seal häda midagi. Isegi tae kwon do´sse jalutasime ilma suurema vingumiseta ära. Seal aga pidime kokku saama hostemaga, kes pakkus et tuleb meile trenni järgi. Kui talle natuke enne trenni lõppu sõnumi saatsin, et kas ikka mäletab meile järgi tulla, sain vastuseks, et tema on hetkel pediküüris. Läksime siis poistega sinna ja istusime seal pool tundi kuni tema varbaküüsi lakiti. Jube raske on talle naeratada peale sellist käitumist. Ma ei tuleks kunagi selle pealegi, et panna oma lapsehpidja koos lastega ootama/vaatama kuniks mulle pediküüri tehakse.
Koju sõites küsisin hostemalt, et kas ta vannitab neid täna ise, kuna see on alati poistel vaidlusteema kui vanemad kodus on. Ta ikka ütles, et mina pean seda tegema ja küsis, et kas ma olen selleks liiga väsinud. Jah kindlasti olen ma pärast pikka tööpäeva veel ülimalt energiline.
Õnneks koju jõudes ta ikkagi nõustus seda ise tegema ja ma olin vaba. Laip olen hetkel.
Selgituseks selle basseini hooaia pileti kohta. Meie kodu lähedal on avalik bassein, nii sise kui väli. Linna elanikud saavad osta endale hooaia piletid, et seal igapäevaselt käia. Nüüd on need ka kõigil meie pereliigetel, kuid minu piletiga on natuke keerulisem. Ma jagan ühte piletit uue au pair´iga ning pean sisenemiseks tema nime ütlema =)
No comments:
Post a Comment