See rand asus minust umbes 15 minuti autosõidu kaugusel. Mõned pildid sinna sõidust:
Juba rannas:
Maja, kus hetkel elab Inga (au pair Saksamaalt, kes lahkub järgmisel nädalal)
Kes ei tahaks sellises rannamajakeses elada? Kusjuures need majas nägid ülevalt tänaval välja nagu väiksed kuudikesed aga ranna poolt on vaade hoopis teistsugune. Iga maja juures on vintsüsteemiga treep, et iga suvakas sinna üles ei saaks ronida.
Istusime tervelt 4 tundi rannas. Käisime korra ujumas ja pehmete surfilaudadega (paddle board) sõitmas. Sain Inga käest ka ühe külma õlu, mis oli isegi päris hea, sest mul oli kõhtu jube tühi ja õlu oli mõnusalt külm. Eestis tehtava õllega ei anna seda võrrendagi, sest see õlu siin oli ikka suht maitsetu ja promillitu. Vaade rannamaja terrassilt:
Maja külje pealt veel viimane vaade ookeanile:
Rannamaja esiuks, mis lihtsalt nägi väga lahe välja:
California Ülikooli asub kohe selle ranna ääres. Päris chill oleks seal õppida =)
Peale rannas käiku otsustasime minna kuhugi shoppama ja siis sööma aga kui jõudsime Shopping Valley´sse olime juba väga näljased ning otsisime kohe Cheesecake Factory üles. See on siin väga populaarne koht, kus saab maitsaid juustukooke, kuid seal saab ka kõike muud süüa. Tavaline natuke fancim söögikoht.
Kuna see teine rootslane Lina tahtis ühe oma vana sõbraga kokku saada, kes juhuslikult on praegu Californias puhkusel, siis pidime oma söögiaega natuke edasi lükkama. Kohe suundusimegi meie lemmikpoodi: Forever 21. Uskumatud riided, uskumatute hindadega. Ma otsin siit oma vanemale lapsele, kes saab teisipäeval 7 aastaseks, kaelakee.
kaubanduskeskuse parkla ja elumajad selle ümber. Näevad päris head välja :)
kaubanduskeskus seest poolt. Taaskord on kõik poodide vahelised alat õues.
Siin pildid on rootslane Lina. Ta on jube kade meie ilma peale, sest San Fransiscos ei pidavat korralikku rannailma üldse olema.
Peale ühte tundi Forever 21´s suundsuime lõpuks CC factorysse, kus meid ootas ees 2 tüüpi: rootsale Denis ja ameeriklane Johnny. Pidime esmalt seisma järjekorras, et üldse sinna sisse saada ja siis saime endale piipari ning ooteajaks öeldi 30 minta. Läksime menüüga õue ning asusime chattima ja omale toite valima. Peaks ütlema, et see polnud just eriti odav koht, vähemalt võrreldes nendega kus varem käinud oleme. Valisin endale pasta kana, mozarella, tomatite ja pestoga ning hiljem magustpiduks Hersley šokolaadi juustukoogi, millest pidin pool kaasa võtma sest see oli jube suur. kusjuures kõik imestasid, et ma oma pasta täiesti ära sõin, sest tavaliselt söövad inimesed siin pool oma toidust ära ja ülejäänu võtavad kaasa.
Päris huvitav on põlis ameeriklastega suhelda. Nad on ikka väga huvitavad ja jutukad. Mitte nagu au pairid, kes kõik pärit erinevatest kultuuridest.
Pildid Cheesecake Facroy´st:
Jõudisn koju täpselt oma lubatud ajaks, ehk siis 21:30. Hostema tuli kohe trepile ja ikka uuris, kas see olin mina kes koju tuli. Lõpuks ometi sain dušši alla. Nahk oli juba päris rõve terve päeva ringi tõmblemisest ning avastasin, et ma olen kõhu pealt ikka päris korralikult ära põlenud. Järgmised päevad saavad lõbusad olema.
Hetkel söön oma koogijäänusedi ning räägin empsiga Skype´s, kes ikka igal hommikul minu pärast vara üles ärkab. Nii nimmu temast =)
Vähemalt möödus mu nädalavahetuse teine päev palju lõbusamalt. Jään järgmist ootama!
No comments:
Post a Comment