Wednesday, August 15, 2012

15. august

Kui ma oma toast välja läksin olid kõik üleval korrusel. Sain rahus hommikust süüa.
Nägin, et suuremad lapsed on juba oma protsu krõbinaid ära söönud ja seega kohe kui nad alla tulid hakkasime töölehti tegema. Peale üheksat teatas ema, et tal pole täna tööd vaja teha ja seega saavad lapsed valida ühe koha, kuhu minna. Lõpuks jäi peale "Toys r us", mida nad kutsivad lihtsalt toysaurus. Tegemist on suure mänguasjapoega. Ema rääkis mulle ikka et see on ilgelt suur ja võimas pood ameerikas aga minu arust see küll midagi erilist polnud.
Mineku tingimiseks oli: kõik töölehed peavad tehtud olema ning lasped peavad kaerahelbeputru sööma. saime kõigega valmis millalgi poole kaheteist ajal. Ahjaa ema andis mulle valida, et kas tahan kella viieni üksi kodus olla või tulen nendega kaasa ja aitan teda ka pärast koju jõudmist. Kuna siin passida pole ka mõtet, siis läksin ikka kaasa. Isegi kiirteedel sõitmine tundub huvitav.
Esmalt läksimegi siis mänguasjapoodi, mis asub umbes 20 minuti kaugusel. LApsed said sealt koolitarbeid ja muud pudi padi. Ema ostis neile suht kõike mida nad tahtsid, näiteks poiss sa endale tõukeratta ja suurem tüdruk mingi beebi toitmiskomplekti. See poes käik oli ikka nii absurd minu jaoks. Hostema jalutas lihtsalt riiulite vahel ringi ning loopis suvalisi asju kärru. Kui me kassase jõudisme, siis praakis ta umbes pooled neist välja. Muideks seljakotti valisid nad ainult ilusa pildi järgi, mitte selle tugevuse või mugavuse järgi. Kusjuures siin müüakse seljakotte ja lõunasöögikarpe Justin Bieberi piltidega. Ta on ikka iga asja peal =) Kuid kes ostaks oma esimese klassi lapsele JB pildiga koti?
Chekkisime hostemaga ka natuke jalgrattaid. Ta tahab meile kahepeale ratta osta. Mänguasja poes oli üks lilla suht normi välimusega ratas mis maksis 99$. Ta arvas, et see on ratta kohta liiga kallis. Läksime siis päris rattapoodi ja seal algasid kõikudega ratta hinnad 450$. Siis ta imestas, et kuidas need rattad ikka nii kallid on. Ma ei tea mida ta lootis.
Edasi läksime läbi kiirtoidukohast, kust võtsime kanavõileibu (mina sain kalkunivõileiva). Põhimõtteliselt oli tegu burgeriga aga seal polnud kastet vahel, seega tegin ma järelduse, et burger ilma kastmete on võileib.
Sõitsime suurde hulgipoodi: Costco. Mis on ilmselgelt mu hostema lemmik, sest siit saab odavalt ja suures koguses põhilisi toiduaineid osta. Ma usun, et meil kulus seal poes lausa rohkem kui 2 tundi. Tervelt 2 suurt käru täit asju. Ma sain ka mõned asjad kärru susata: leib (sai), kanasink, hapukoor ja tomatid. Need on kõik mu põhilised õhtusöögi koostisosad. Laksed said endale kummikud ja nüüd muidku pärivad, et millal vihma sadama hakkab. Ma vastaks: mitte kunagi.
Koju jõudsime poole kuus. Vedasime kõik asjad majja ja mina asusin kala praadima. Nad ei tee eriti midagi ahjus vaid praevad kõike pannil: ehk siis kala- ja kanafileed.
Kiirtoidu pakkendite peal olid huvitavad kirjad, mida tahaksin teiega jagada:

Mingi hetk päeval küsisin hostemalt, et kas me lähme toidupoodi ka ja kui ta vastas jaatavalt, ütlesin talle et lõpuks ometi saame normaalset piima juua. Tema selle peale: sa ju käisid laupäeval poes, kui sulle mandlipiim ei maitse, siis oleksid võinud ju poest piima tuua. Jep kindlasti ma tahtsin seda 4 liitrist piima 30 kraadises kuumuses 45 minutit koju vedada. ma ei tulnud sellise lolluse pealegi.
Ja kui poest koju jõudsime, küsis ta mult, et: "Kas sa mäletasid, et meil leivategemise masin on. Miks me siis 2 leiba ostsime. Teinekord ütle mulle kui leiba tahad, siis ma teen sulle". No ma parem ei hakka siin selle tema tehtud leiva kohta midagi ütlema. Ütleme nii et korralikku leiba ei saa siin kuskil. Pühapäeval ma isegi natuke juba lootsin kui läksime Cheesecake Factorysse, sest seal pidi musta leiba olema. Aga loomulikult oli see magus leib. Kõik leib on siin magus ja valge.
Enne kodust lahkumist, kui hostema küsis kas tahan kaasa, ma lihtsalt mainisin talle, et pärast meie vestlust töötundide osas on asi minu jaoks palju lihtsam. Ei pea pidevalt minuti pealt kella vaatama ning tema suutis mu jutu jälle ära nullida. Ütles, et no jah et 45 tundi on ikka väga üldine aega ja ega ta mul ikka 100 tundi nädalas ka töötada ei lase ja et ükskõik millise teise au pairi käest ma aja kohta küsin tuleb vastuseks et keegi ei tööta 45 tundi. See on täitsa õige arusaam tal ainult "väikse" erinevusega: ma ei tea ühtegi au pairi, kes töötab 45 tundi, sest nad kõik töötavad vähem.
Hetkel istun jälle oma toas ja kuulan muusikat. Kuulen kuidas lapsed teises toas karjuvad ning mõlemale vanemale vastu vaidlevad. Nad on ikka väga väsinud sellest päevast.

No comments:

Post a Comment