Hommikul kuulsin juba enne oma äratuskella hostema karjust ja laste nutmist. Suurem plika oli väiksemaid kiusanud ja siis ei täitnud oma karistust.
Peale hommikusööki, kui hostema hakkas nende töölehti kontrollima, tuli välja palju neil siis lõpuks tegemata on. Posil oli vaja veel 2 vihikut teha aga plikal tervelt 5. Ema oli maru vihane. Hakkas nendega siis kohe töölehti tegema. Kogu aeg karjus nende peale ning saatis neid vahel basseini ümber ringe tegema. Ma üritasin siis väiksemale lapsele tegevust leida ja ise mitte ema silma alla sattuda.
Lõunapausile sain isegi varem kui muidu ettenähtud.
Peale lõunat jätkus suurema plika töölehtede tegemine. Lapsed said natuke hinge tõmmata kui nende onu oma asju pakkis. Pool kaks läks hostema oma venda lennukile viima ning ütles mulle, et ta tuleb tunni pärast lastele järgi ja viib nad töölehtede ringi. Ehk siis mul on tund aega, et teha tüdrukuga kõik tegemata töölehed ära. Ilmselgelt oli see võimatu missioon. Kui ema tagasi koju tuli, oli ta jälle kuri ning pani plika garaažis oma viimast kolme töölehte tegema. 45 minuti möödudes läksid nad lõpuks minema.
Mind jäeti väikse plikaga koju. Sõime melonit ja mängisime potatohead´iga. Kui ema koju tuli lasi ta väiksel plikal telekat vaadata ja ise tahtis minuga rääkida.
Ma juba kartsin enne kui teemasid kuulsin. Ja õige oli kah. Põhimõtteliselt andis ta mulle 3 päeva aega, et ennast talle tõestada vms. Ehk siis ma pean järgneva kolme päeva jooksul täitma tema etteantud ajakava 100% või meid ootab ees vahetus. Muidugi suutis ta laste töölehtede tegemata oleku ka minu kaela ajada. Lisaks pidavat ma liiga palju muudele kodutöödele keskenduma, mitte lastega tegelema.
Peale temaga rääkimist oli tunne, et OK eks mind siis ootab ees pere vahetus, kuna olen siin olnud juba üle kolme nädala aga eriti koduselt ma ennast ikka ei tunne. Ikka on selline tunne nagu oleks puhkusel (kus peab 5 päeva nädalas tööd tegema). Aga kui ma selle väikseima plikaga tegelen tunnen jälle, et tahaks ikka siia perre jääda. Ma ka ei tea mis nüüd õigem oleks.
Imelik oli, et peale meie vestlust läks hostema üles oma tuppa ja kui ta alla tuli, oli ta tuju väga hea. Lasi mind isegi pool tundi varem ära.
No comments:
Post a Comment