Mõnes mõttes on nüüd natuke lihtsam oma tööd teha ma mõnes asjus jälle raskem.
Lihtsam on asjaolu, et päevaplaani täpne järgmine ei tundu enam kummagi jaoks väga oluline. Kuid raskem on ennast üldse motiveerida nende lastega midagi tegema. Näga on, et ema on endaga väga läbi ning lapsed panevad täiega hullu. Ja mul pole mingit järjekindlust neilt midagi nõuda.
Täna pidi siis kordinaator meie paberid vormistama, et me saaksime need allkirjastada ning et vahetus oleks ametlikult alanud. Olen juba päris palju perede kohta uurinud teistelt au pairidelt. Ütleme nii, et lootust on ikka siia jäämiseks.
Peale tööd käisin Karinigaa külmutatud jogurtit söömas ja oma elust rääkimas. Natuke praem hakkas aga vaim on küll juba väsinud.
No comments:
Post a Comment