Kohe pärast poiste ära viimist läksime Linn´iga tagasi White Plains´i, et oma trahvikviitungist lahti saada. Kohale jõudes selgus, et trahv on mitte üle läinud aja eest vaid, et autol pole ülevaatlus tehtud. Selle kohta on meil esiklaasil suur kleeps kuupäevaga. Tundsin ennast nagu täielik tola. Esmaspäeval nägin, et hostema oli ka White Plains´is trahvi saanud aga mulle ta ei öelnud mille eest. Lisaks võin ma selle autoga üks kõik kus trahvi saada, kui politseinik märkab, et ülevaatus on aegunud. Ma ei suutnud uskuda, et nad mulle seda ei öelnud ning ma ei suutnud ka seda sealt trahvikviitungi pealt välja lugeda.
Kui olin väiksema poisi koju toonud ja tahtsime ujulasse minna, helistasin hostisale sest tahtsin auto kohta küsida. Ta lubas mul enda auto võtta ning trahvikviitungi nende voodile panna. Ta pidi sellega ise tegelema. Isa autol oli aga teine mure - bensiin oli peaaegu otsas. See pere ja autod ei kuulu väga kokku.
Ujulas hakkas varsti vihma sadama aga lapsed võisid ikka edasi ujuda. Kaugel kõlas aga kõuemürin ning kohe pidid kõik ujulast lahkuma. Ei olnud lubatud ujuda siseujulas ega isegi dušši alla ei võinud minna. USA suudab ming ikka ja jälle üllatada.
Kuna kell oli juba pool kolm, siis läksime suurema poisi laagri pick-up ritta ootama. Varsti hakkas asi liikuma ning kella kolmest oli meil juba poiss käes. Läksime otsejoones koju ning meiega samal ajal jõudis sinna ka hostisa oma mootorrattaga. Ta oli märg nagu kalts, sest linnas olevat padukat sadanud.
Kuna poisid olid väsinud lasin neil terve pärastlõuna oma iPod´idega mängida. Hostisa vaba iPhone4 on nüüd väiksema poisi mänguasi. Ise tegelesin pesu ja köögi koristustöödega. Hostisa läks autoga teenindusse.
Poole 7 ajal käisime hostemal rongil vastas ning nüüd tegelen jälle oma scrapbook´iga.
No comments:
Post a Comment